Võrgustikuga või võrgustikuta kaitstud töö teenuse pakkumine

Arhiiv, jaanuar 2018


  • Võrgustikuga või võrgustikuta kaitstud töö teenuse pakkumine

    29.01.2018

    Kaitstud töö teenus on üks näide ka sotsiaalsete ettevõtete poolt pakutavatest  sotsiaalteenustest Eestis, kus kliendiga tegelevate erinevate osapoolte hulk on mitmekesine ja ka klientide profiil, kellele teenus suunatud on äärmiselt kirju. Ei ole võimalik üheselt eristada teenuse toimimisel võtmetähtsusega organisatsiooni või nö keskmist klienti, kellele just täpselt teenus suunatud on kuna klientide individuaalsed erisused ja vajadused on äärmiselt erinevad. Ka tugivõrgustiku, sotsiaalsete suhete olemasolu on iga kliendi puhul erinev. Samas julgen väita, et just sotsiaalsete suhete olemasolu on võtmetähtsusega tegur kliendi teenusel õnnestumisel, kirjutab Evelin Kostabi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust.

    Kuigi erinevaid kliendi ja abistaja vahelisi suhteid on vähe uuritud kirjeldavad McKenna & Davis (2009), et kliendi ja terapeudi vahelise suhte õnnestumise aluseks on ekstraterapeutilisised tegurid. Asjaolud, mis ei toimu kliendi ja teda toetada/nõustada püüdva isiku koosviibimise ajal kabinetis vaid hoopis mujal, kliendi igapäevases sotsiaalmaailmas – kodus, tööl, sõprade hulgas viibides.

    Nimetatud uurijad väidavad, et kui kliendil on tugi tema igapäevaelu nö tavasuhtlusmaastikult, siis on abi andmise edukuse tõenäosus 40%1. Seega on taolised otsese teraapia ja rehabilitatsiooni välised suhted ja nende mõju kliendi eluilmale asendamatu ja hindamatu tähtsusega.

    2016. kuni 2017. aastal Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Sotsiaalse Innovatsiooni Labori koostöös läbiviidud kaitstud töö teenusedisaini koosloome programmi ajal külastasid uurijad mitmeid kaitstud töö teenust pakkuvaid keskuseid. Nad intervjueerisid tegevusjuhendajaid, kes on ka toetavate isikute olemasolu suhtes klienti ja tema teenusel õnnestumist kirjeldades ühel meelel: „Klient, kellel on kasvõi üks lähedane inimene, on kindlasti lihtsam kaitstud töö teenuse lõpus avatud tööjõu turule väljuda või kaitstud töö teenusel üleüldiselt hakkama saada.“

    Toetav või lähedane inimene ei pea olema isik, kes on kaitstud töö kliendi perekonnaliige, sõber või naaber, vaid võib olla ka keegi ametnike võrgustikust, kes kliendiga kokkupuudet omab. Kaitstud töö teenuse kliente tugistades, nõustades, neile erinevaid teenuseid ja toetuse võimalusi pakkudes tegeleb hetkel iga teenusega seotud ametnikest osapool (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, kohalik omavalitsus, teenuseosutajad ja tegevusjuhendajad, tööandjad avatud tööjõu turul, meditsiinipersonal – perearstid, psühhiaatrid) kliendi aitamisega oma enda isiklikest (ka oma organisatsiooni eesmärgist tulenevatest) individuaalsetest kogemustest ja oskustest lähtuvalt. Omavahelised koostöösuhted on pigem minimaalsed, kui konkreetselt reguleeritud ja kliendi vajadustest lähtuvad.

    Individuaalne lähenemine kaitstud töö kliendile ja ka osutatava teenuse paindlikkus on kaitstud töö teenuse puhul kindlasti ühed eduka teenuse osutamise tegurid. Hetkel, aga ei õnnestunud kaardistada ühtset metodoloogiat, mida kaitstud töö teenuse klienti toetav ametnike võrgustik kasutab. Samas ei tähenda selline kogemustel põhinev lähenemine automaatselt teenuse ebaõnnestumist, kuid siiski tuleb möönda, et sellise iga ametniku individuaalse ja oma kogemusest tuleneva lähenemise korral on ka ressursside (aeg, raha jne) kulu väga suur.

    Kuigi kaitstud töö ajal puutub klient kokku väga paljude erinevate teenusega seotud osapooltega, tekib kliendil usalduslik suhe, võimalus oma individuaalseid vajadusi peegeldada, alles teenusel olles tegevusjuhendajaga erinevaid tegevusi läbi viies. Kuna puudub ühtselt toimiv organisatsioonide vaheline ehk teenusega seotud võrgustikuliikmete koostöö, jääb tihtipeale ka siinkohal kliendi abistamine poolikuks või puudulikuks. Aeg, mida teenuseosutaja kulutab erinevate lahenduste otsimisele on liiga suur.

    Minu arvamusel ilmnebki siinkohal hetkel pakutavas kaitstud töö teenuse mudelis kõige suurem vajadus kliendiga tegelemisel kindlate metodoloogiliste võtete ja võrgustikuülese koostöö järele. Ka Narusson (2013) ja Grudinschi jt (2015) on välja toonud, et abimeetmete osutamine kliendile, kelle vajadused/probleemid hõlmavad mitmeid eluvaldkondi ja on seoses sellega mitme valdkonna vastutusalas, eeldab eri valdkondade efektiivset toimimist ja organisatsioonide omavahelist tihedat koostööd, mis peab sisaldama informatsiooni vahetamist ja jagamist, ressursside jagamist, tegevuste omavahelist jaotamist ja iga organisatsiooni tugevuste maksimaalset ärakasutamist kliendi hüvanguks2,3.

    Kuna tegevusjuhendaja paistab olevat antud hetkel kaitstud töö teenuses ainuke osapool, kellega kliendil tekib teenusel olles usalduslik suhe, mille käigus ilmnevad esmakordselt kliendi tõelised vajadused, ka kliendi motivatsioon ja muud klienti takistavad/edasiviivad eluolulised tingimused, siis julgen järeldada, et kliente saab kompleksselt hinnata ja nende vajadusest tulenevat, neile sobivat ja motiveerivat tööalase rehabilitatsiooni teenust pakkuda alles reaalselt kaitstud töö teenusel olles ja töötegemise käigus tegevusjuhendajaga tegevusi läbi viies.

    Kaitstud töö teenusel olevate klientide edu või ebaedu teguriks ongi just klientide motivatsioon, mis paraku on tihtipeale madal või erinevatest väliskeskkonna teguritest tingituna muutlik. Oluline roll on sotsiaalsetel suhetel, sest toetava tugivõrgustikuga kliendid on motiveeritumad.

    Hetkel on paljud kaitstud töö teenuse klientidest olukorras, kus teenuse-eelselt ei ole klienti piisavalt tundma õpitud või on see informatsioon kliendist iga osapoole individuaalseks kasutamiseks. Seega on vähe tõenäoline, et kliendi võimed saavad kaitstud töö teenusel maksimaalselt ja teda toetaval viisil rakendatud.

    Iga osapool annab enda organisatsiooni eesmärkidest tulenevalt kliendi hüvanguks maksimumi, kuid kuna enamjaolt on tegemist vähe motiveeritud ja väikese agentsusega kliendiga, siis ei suudeta täita teenuse üldist eesmärki – näiteks lühiaegse kaitstud töö teenuse puhul ei ole klient valmis väljuma teenuselt avatud tööjõu turule.

    Kokkuvõtvalt julgen väita, et kaitstud töö teenuse edukuse üheks võtmeteguriks on võrgustikuülene koostöö erinevate teenusega seotud osapoolte vahel. Iga osapoole ainuisikuline kliendi tugistamine ei toeta klienti tema vajadustest tulenevalt ja ressursid, mida kliendi tugistamisele kulutatakse on liiga suured.

    Kliendi tugistamisel on oluline ära kasutada ka kliendil olemasolevaid sotsiaalseid suhteid või nende puudumisel, teenuse pakkumisel seda olulise võtmetegurina arvestada. Ka kaitstud töö teenuse käigus tekkivat kliendi ja tegevusjuhendaja vahelist usalduslikku suhet ei saa jätta teenuse hüvanguks ära kasutamata ja võrgustikuülese koostöö abil proovida seda kliendi jõustamiseks maksimaalselt rakendada. Kindlasti ei tohi kaitstud töö kliendile lähenedes tähelepanuta jätta tema motivatiooni ja sellest tulenevaid positiivseid/negatiivseid tegureid.


    Viidatud allikad:

    1 McKenna, D. D. & Davis, S. L. (2009). Hidden in Plain Sight: The Active Ingredients of Executive Coaching. Industrial and Organizational Psychology, 2, 244-260.

    2 Grudinschi, D., Hallikas, J., Kaljunen, L., Puustinen, A. ja Sintonen, S. (2015). Creating value in networks: A  value network mapping method for assessing the current and potential value networks in cross-sector collaboration. The Innovation Journal: The Public Sector Innovation Journal, 20(2), 1-27.

    3 Narusson, D. (2013). Juhtumite lahendamine sotsiaalvaldkonnas ja juhised. Sotsiaaltöö, 1, 25-27.

  • Selgusid turundus- ja müügiprogrammi Turismipaketi osalejad

    24.01.2018

    Uus aasta hakkab tegusalt ja põnevalt peale, sest meil on hea meel välja kuulutada need 6 organisatsiooni, kes hakkavad kaasa lööma meie turundus- ja müügiprogrammi teises osas. See keskendub majutuse ja turismiga tegelevatele ettevõtetele, kes sealjuures loovad ka positiivseid muutuseid kogukonnas. Seekord oli kandideerijaid tublisti rohkem ja valikute tegemine oli keeruline. Võtsime vastu otsuse, et astume sammu vastu ja võtame programmi veel lisaks 2 organisatsiooni, sest tahame läbi oma tegevuste saavutada laiemat mõju veel rohkemate organisatsioonide ja inimeste seas.

     

    Järgnevalt toome välja 6 programmi saajat:

     

    Esimene osaleja meie programmis on MTÜ Kolmas Võimalus, kes pakub firmadele ja erisikutele elamuskoolitusi Marokos. Nendega saab täpsemalt tutvuda siin: https://kolmasvõimalus.eu

    Teine osaleja meie programmis on MTÜ Spordiühing Ekstreempark, kes tegeleb Võhandu aerutamismaratoni korraldamisega. Viimased 12 aasta jooksul on nende üritustel osalenud ligi 4000 inimest, 21 erinevast riigist. Nendega saab täpsemalt tutvuda siin: https://www.vohandumaraton.ee/

    Kolmas osaleja meie programmis on MTÜ Pohlad, kuid Tartlased tunnevaid neid paremini Looming Hostel nime all. Nad pakuvad keskkonnasõbraliku majutust, vähendades inimeste ökoloogilist jalajälge ja luues meeldivat atmosfääri kõigile. Nendega saab täpsemalt tutvuda siin: https://loominghostel.ee/

    Neljas osaleja meie programmis on MTÜ Ökokratt, kes  pakub interaktiivset keskkonna- ja loodusharidus tegevusi. Nendega saab täpsemalt tutvuda siin: http://www.okokratt.ee/

    Viies osaleja meie programmis on Tartu Pseudo Tours, kelle eesmärgiks on viia külastavad inimesed inspireerivale avastusretkele! Näidata  tänavakunsti ja unikaalseid puitmajade rajoone; jutustada lugusid tänavakunstist, eluolust ja ajaloost. Nendega saab täpsemalt tutvuda siin:  https://pseudotours.wordpress.com/

    Kuues osaleja meie programmis on MTÜ Eesti Maaturism, kelle eesmärgiks on toetada rahvuslikul ja regionaalsel kultuuripärandil ning elulaadil baseeruvat kohalike inimeste poolt juhitud turismi arendamist. Nendega saab täpsemalt tutvuda siin: http://www.maaturism.ee/

    Täname ka kõiki teisi kandidaate, soovime neile edu ja jaksu. See on alles algus, kuna projekti “Vabaühendused julgelt turundama” raames toimub veel kaks turundus- ja müügiprogrammi. Tingimustest ja sisust saate täpsemalt lugeda SIIT. Seega tasub silmad lahti hoida!

     

    Projekti rahastab Siseministeerium ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

     

  • Otsime veebiportaali uuendamise meistrit

    06.01.2018

    Lühikokkuvõte

    Eesmärk: uuendada portaali Maailmamuutjad.ee front end disaini ja back end struktuuri.

    Miks vaja uuendada? Maailmamuutjad.ee ambitsiooniks on muutuda äriregistriks kõigile organisatsioonidele, kelle eesmärgiks on aidata kaasa inimeste heaolule ja keskkonnakaitsele. Olles keskkonna beetaversiooni aasta aega testinud, näeme enne selle kasutajate arvu jõulist laiendamist vajadust mitmete muudatuste järele.

    Kolm peamist vajadust:

    • front end struktuuri ja disaini ehk kasutajakogemuse olulises parandamises;
    • kohendused back end´is;
    • veebilehe ingliskeelse versiooni loomine.

    Mida pakkujalt ootame: kasutajakogemuse analüüsi abil lõpliku ülesandepüstituse täpsustamist koos meiega ning seejärel programmeerimise ja disaini teostamist nii back end´is (WordPressi baasil) kui ja front end´is (sh mobiilne vaade).

    Pakkumine peab sisaldama järgnevat infot.

    • Peamiste etappide kaupa esitatuna nii töö teostamise maksumust kui eeldatavat kestvust koos alguskuupäevaga.
    • Lühike info isikute / tiimi kohta, kes hakkaksid tööd teostama.
    • Viidet, kas ettevõte on valmis teostama ka ainult front end´i või back end´i töö, kui meie vaatenurgast on emma-kumma teostamiseks mõne teise ettevõtte pakkumine optimaalsem.

    Pakkumiste esitamise tähtaeg: 17. jaanuar 2017 kell 12:00. Soovitame tungivalt meiega enne pakkumise esitamist ühendust võtta ja täpsustusi küsida. Vajadusel saame ka kokku.

    Tellija: MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Portaali arendamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja siseministeerium.

    Pakkumine esitada e-posti aadressile: dan(at)sev.ee
    Lisainfo: Dan Tõnus, 56 228 844, dan(at)sev.ee

    Ülesandepüstitus

    Ülesannete nimekirja on mõtet lugeda peale seda, kui olete võtnud mõned minutid tutvumaks Maailmamuutjad.ee beetaversiooniga ja sinna seni sisestatud raportitega. Soovitame raportitest vaadata näiteks:

    Ülesanne 1. Front end muudatused

    Kuna eeldame pakkujalt mõningate töötundide ulatuses koostööd ka avaliku vaate kasutajakogemuse analüüsil, siis oleme valmis oma järgnevalt esitatud visiooni mõningal määral ka muutma. Olulisim on see, et iga organisatsiooni kohta raportisse sisestatud olulisim info oleks portaali külastajale kergesti leitav ja esitatud atraktiivse veebidisaini abil.

    Olulisimaks muudatuseks on praegu iga organisatsiooni raportis ühes jorus esitatud informatsiooni lühendamine ja esitamine kolmes erinevas osas, niiöelda kolmel eri tasemel.

    Info esitamise tase I: organisatsiooni profiil. Sisaldab:

    • Nimi
    • Logo
    • Link kodulehele ja peamisele sotsiaalmeedia kanalile
    • Missioon
    • Pilt tegevuse kohta
    • Võtmeindikaatorid organisatsiooni suutlikkuse ja tulemuste kohta (edaspidi tekstis KPI-d, key performance indicators)
      Sihtrühma 1 nimi; üks lause iseloomustuseks; võtmeindikaatorid tulemuste kohta; link tõendusmaterjalile, mis tõendab tulemuste saavutamist
    • Juhul kui sihtrühmasid on sisestatud rohkem kui üks: Sihtrühma X nimi; üks lause iseloomustuseks; võtmeindikaatorid tulemuste kohta; link tõendusmaterjalile, mis tõendab selle sihtrühmaga seotud tulemuste saavutamist. Tavaliselt sisestab organisatsioon 1-3 kõige olulisemat sihtrühma, kellega seoses saavutatud tulemuste kohta on olemas piisavalt põhjalik tõendusmaterjal.

    Näide: praegu on raportis organisatsiooni KPId esitatud lihtsa tabelina. Tarvis atraktiivset, kaasaegset kujundust.

    Info esitamise tase II: tõendusmaterjal sihtrühmaga saavutatud muutuste kohta. Iga organisatsioon saab seoses ühe sihtrühmaga märkida kuni viis muutust. Sisaldab:

    • Muutuse nimetus.
    • Illustratsioon, mis näitlikustab muutuse saavutamist.
    • Kogemuslugu ühest sihtrühma esindajast, kes on just pealkirjas nimetatud muutust kogenud.
    • Muu tõendusmaterjali kirjeldus (nt viited uuringutele).

    Info esitamise tase III: tõendusmaterjal sihtrühmaga saavutatud muutuste kohta. Sisaldab:

    • Pilt organisatsiooni kohta ja lühiankeet
    • Milline on ühiskondlik vajadus organisatsiooni olemasolu järele?
    • Millised on organisatsiooni peamised eesmärgid ühiskondliku vajaduse rahuldamiseks?
    • Milliste tegevuste abil organisatsioon oma eesmärkide poole püüdleb?
    • Millised on peamised sihtrühmad ja osapooled, kellega organisatsioon oma eesmärkide saavutamiseks koos töötab?
    • Muu oluline info, mis aitab organisatsiooni olemust mõista

    Visuaalina on need kolm taset kujutatud alloleval joonisel.

    Ülesanne 2. Back end muudatused

    Back end on loodud WordPressi baasil viisil, et administraatori vaates oleks võimalik võimalikult palju tekste ise muuta.

    Näide:

    Raporti koostaja aga läbib teekonna erinevate ankeetide vahel, millest osa on valikvastustega ja osa vabatäitmisega lahtrid.

    Valikvastuste näide:

    Vabatäitmisega ankeedi näide:

    Ülesannete loetelu

    • Veebilehe turvaline uuendamine WordPressi uusimale versioonile.
    • Veebilehele automaatse back-up süsteemi seadistamine.
    • Veebilehe uute kasutajate automaatse registreerumise võimaluse loomine (praegu loob administraator kõik uued kasutajakontod manuaalselt).
    • Automaatsed teavitused administraatorile, kui raportit põrgatatakse eri rollide (“raporti sisestaja”, “raporti hindaja ja kommenteerija”, “administraator ja raporti avaldaja”.
    • Kaardirakenduse korrektse töötamise ülevaatus (praegu ei näita kõiki sisestatud organisatsioone).
    • Muudatused küsimustikes:
      • Küsimustike järjekorra mõningane muutmine;
      • Küsimustike staatiliste tekstide muutmine;
      • Motiveerivate tekstidega vahelehtede loomine küsimustike vahele;
      • Kaardirakenduse küsimuste muutmine.
    • Teha nii, et osasid raportite sisestajate täidetud küsimustike vastuseid avalikult ei kuvaks (nt detailsed kontaktandmed, geograafiline asukoht).
    • Pikemate ankeetide puhul teha küsimustikesse võimalus sektsioone “kokku voltida”, st sama loogika nagu front end´is:

    Praegu back end´is kokku voltimise võimalus puudub, näiteks:

    • Raporti avaldamise võimalus eelvaatena raporti sisestaja poolt.
    • Teksti lihtsaimate vormindamise ( teksti suurust, värv, uuelt lõigult alustamine jm) võimaluse loomine ankeetide täitjatele, praegu võimalus puudub.
    • Võimalus avaldada raporti organisatsiooni nõnda, et osade sihtrühmade kohta, kelle kohta on info küll sisestatud, jääb info avalikustamata.
    • Lisada maakaardile võimalusel kogu maailma

    Ülesanne 3. Ingliskeelse versiooni loomine veebilehest

    Nii back end kui front end.

     

    Pakkumiste esitamise tähtaeg: 17. jaanuar 2017 kell 12:00.
    Pakkumine esitada e-posti aadressile: dan(at)sev.ee
    Lisainfo: Dan Tõnus, 56 228 844, dan(at)sev.ee

     

     

  • Uudiskiri / detsember 2017 – jaanuar 2018

    05.01.2018

    Inspireerivaid mõtteid ja mõjusaid tegusid uueks aastaks, head sotsiaalse ettevõtluse huvilised!

    Vana aasta lõpus jõudsid sotsiaalsete ettevõtete tooted nii Jüri Ratase kuusepuule kui ka laatadele superministeeriumisse ja riigikogusse. Loodame sellest kujundada toreda traditsiooni ka järgmisteks aastateks. Sedasi saavad sotsiaalsed ettevõtted tuntuks kõigile neile, kes Eesti elu mõjutavaid otsuseid langetavad.

    Uuel aasta esimeses kvartalis tegeleme aga sellega, et inspiratsioon ja näited jõuaksid paljude eestimaalasteni ka väljaspool Toompead ja Tallinna. Sotsiaalsete ettevõtetega alustavad tööd Changemakersi programmi gümnaasiuminoored, aitame suurendada turismiga tegelevate sotsiaalsete ettevõtete müüki ja võimendame Ajujahi finalistide kommunikatsiooni.

    Lugege lisa SEVi uudiskirjast!