Arhiiv, märts 2019


  • Uudiskiri / märts 2019

    31.03.2019

    Loe põnevaid uudiseid märtsi uudiskirjast!

    Vaata uudiskirja!

  • Tee suveplaane nii, et aitad maailma parandada

    Ajal, mil päike sulatab viimaseid lumelaike, on õige aeg teha esimesi suviseid puhkuseplaane. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik soovitab puhata ja reisida vastutustundlikult.

    Ööbi sotsiaalses ettevõttes

    Hostel Looming on õdus ja sõbraliku atmosfääriga hostel Tartus kesklinna piiril, lühikese jalutuskäigu kaugusel raudteejaamast.

    Hostelis jälgitakse igal sammul keskkonnasõbralikkuse põhimõtteid. Vanadele esemetele antakse majutusettevõttes uus elu: vannitoa ukse saab sulgeda vana uisuga, raamaturiiul on ehitatud hingusele läinud talu põrandast, nagiks on vana võti ja tomateid kasvatatakse vanas akvaariumis.

     

     

     

    Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis pakub ööbimisvõimalusi hubastes külaliskorterites Tartu kesklinnas raekoja kõrval. DD külaliskorterid pakuvad kõike seda, millest tavahotellis puudust tunnete – kodutunnet, privaatsust ja sõltumatust, vabadust häirimatult tulla ja minna oma äranägemise järgi. Korterites on olemas kõik igapäevaeluks vajalik. Soovi korral saate valida majutuse koos hommikusöögiga.

    Ööbides DD külaliskorterites toetate noorte arengut DD Akadeemia programmis. Tegemist on mittetulundusliku programmiga, mille eesmärgiks on innustada noori panustama avatud ühiskonna kaitsmisesse ning anda selleks vajalikud teadmised ja kogemused.

     

     

    Sisusta suvi põnevate sündmustega

    Tartus tegutsev Trüki- ja paberimuuseum  tutvustab külalistele trükikunsti sünnilugu Euroopas, näitab puu- ja tinatähtedekogu, jutustab köitekunstist ning paberi ajaloost ja kunstilistest kasutusvõimalustest.

    Muuseumituuri tehakse kõigile külastajatele, ent veel sisukama kogemuse saab mõnes praktilises töötoas osaledes.

    Muuseumi galeriis esitletakse regulaarselt näitusi rahvusvahelistelt kunstnikelt.

    Need, kelle jaoks tiirleb tänapäevamaailm natuke liiga kiiresti, leiavad unustamatu pelgupaiga Fahrenheit 451º raamatutoas.

     

     

    Equilibre MTÜ praktilised loodusehituse töötoad õpetavad saviehituse ja vanamaterjali taaskasutust.

    Korraldatakse ka ratsalaagreid nii lastele kui täiskasvanutele.

    Suvised plaanid avalikustatakse aprilli lõpus.

     

     

     

     

     

    Luke mõis korraldab suviseid kontserte ja etendusi. Park on avatud ka ürituste, pulmapidude, sünnipäevade vms korraldamiseks. Külastajad võivad tellida ka mõisast tutvustava ekskursiooni, töötoa või öise seiklusmatka.  

    Luke mõisa pargiala kasutamine peredele, alla 10-liikmelistele seltskondadele ja kõikidele Nõo valla lasteasutustele on tasuta.

     

     

     

    Suveriideid, matka- ja sporditarbeid võib osta ka kasutatuna

    Soodsa hinnaga suveriided, matka- ja sporditarbed võib leida ka teise ringi poodidest: Taaskasutuskojast, Uuskasutuskeskustest, Sõbralt Sõbrale poodidest, Aarete Laeka heategevuspoest. Kindlasti tasub külastada ka Telliskivi Kirbuturgu.

  • Sotsiaalse ettevõtluse mõiste võeti Eestis kasutusele 2005. aastal

    29.03.2019

    Kui sotsiaalprojektid on sageli ühekordsed ettevõtmised, siis sotsiaalne ettevõtlus tähendab järjepidevat tegutsemist ja enese ära majandamist. Sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks. Katrin Jõgisaar uurib, millal ja miks tekkis Eestis sotsiaalne ettevõtlus.

    Ettevõtluse ajalugu ulatub Eestis juba esimese vabariigi aegadesse. Esimesed sotsiaalsed ettevõtted asutati 1990. aastate alguses, kui Nõukogude Liit lagunes ning tekkisid vabaühendused.

    Tollal ei nimetatud neid veel sotsiaalseteks ettevõteteks, vaid tehti lihtsalt seda, mis aitas kõige paremini ühiskonna sotsiaalseid probleeme lahendada. Sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks teenitud tulu kirjeldati väljenditega “omatulu teenimine”, “avalike teenuste delegeerimine” või “ettevõtlustulu teenimine”.

    1990. aastatel oli sotsiaalne ettevõtlus ka maailmas veel väga uus mõiste. Sandra Waddock ja James E. Post lõid alles 1991. aastal täpsema definitsiooni:  sotsiaalsed on need erasektori ettevõtjad, kellel on roll oluliste muutuste läbi viimises nii avalikus sektoris kui ka teatud sotsiaalsetes probleemides.

    1990. aastal hakati ka Euroopa Liidus ettevõtluse sotsiaalsetele eesmärkidele tähelepanu pöörama. Euroopa Liidu Komisjonis loodi sotsiaalmajanduse üksus ning Euroopa parlamendis moodustati sotsiaalmajanduse töögrupp.

    Itaalia oli esimene riik, mis andis 1991. aastal sotsiaalsele ettevõtlusele eraldi juriidilise vormi. 2004. aastal tutvustas Ühendkuningriigi valitsus teist sotsiaalse ettevõtluse vormi – kogukonna huvides töötavat ettevõtet (ingl k Community Interest Company). 2004. Aastal võeti vastu ka Soome  sotsiaalse ettevõtluse seadus, mis määras sotsiaalseteks ettevõtted, kelle tööjõust moodustavad vähemalt 30% sotsiaalsesse riskirühma kuuluvad inimesed – pikaajalised töötud või erivajadusega inimesed.

    Eestis hakati sotsiaalsetest ettevõtetest kui eraldi tegevusvormist teadlikult rääkima 2005. aastal, kui Heateo SA tõlkis David Bornsteini raamatu “Kuidas muuta maailma”. Esimestel aastatel levis sotsiaalse ettevõtluse idee aeglaselt – seda toetas üksnes Heateo SA, Eesti Päevalehe ja Hansapanga korraldatud sotsiaalse ettevõtja konkurss. Heateo SA  korraldatud kodutute jalgpalli projekt 2006. aastal leidis ühiskonnas sotsiaalse ettevõtluse näitena tugevat vastukaja.

    Mõiste jõudis 2007. aastal Eesti kodanikuühiskonna lühisõnastikku, mis ütleb, et terminiga sotsiaalne tähistatakse eraettevõtteid, mida rakendatakse mitte kasumi teenimise, vaid ühiskonna paremaks muutmise abinõuna. Sotsiaalses ettevõttes on tihtilugu oluline ühe innovatiivse isiku – sotsiaalse ettevõtja – algatus.

    2009. aasta sügisel pani Heateo SA üliõpilaste äriideede konkursil Ajujaht välja sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna suurusega 50 000 krooni. Sotsiaalse ettevõtluse tutvustamine oli osa konkursi kommunikatsioonist, mis aitas mõiste levikule kaasa. 2009. aastal saavutas taaskasutusmoega tegelev sotsiaalne ettevõte Re-Use Republic Ajujahil teise koha.

    Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) alustas 2010. aastal spetsiaalselt sotsiaalsetele ettevõtetele suunatud toetusprogrammidega. Sotsiaalset ettevõtlust hakati selgemalt nägema kui tuluallikate poolest mitmekesist ja elujõulist rahastusmudelit, mille abil vabaühendused rahuldavad regulaarselt ja pika aja jooksul eri sihtrühmade vajadusi.

    Samal aastal alustas Heateo SA sotsiaalse ettevõtluse koolituste pakkumist, mille käigus koolitati kõiki Maakondlike Arenduskeskuste ettevõtlus- ja mittetulundusühingute nõustajaid.

    2011. aasta oktoobris avaldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse teemal „Sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne ettevõte”. Väljaandes öeldi, et sotsiaalne ettevõte on üks Euroopa sotsiaalse mudeli põhielemente, mis on tihedalt seotud Euroopa Liidu 2020. aasta strateegiaga ning annab olulise panuse ühiskonda. Samuti tõdeti, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad tagama, et sotsiaalsed ettevõtted oleksid kaasatud riiklikesse ettevõtetele suunatud poliitika algatustesse ja programmidesse võrdsetel tingimustel teiste ettevõtlusvormidega ning et nendega arvestataks nagu teiste ettevõtlusvormidega.

    2011. aasta oktoobris avaldas Euroopa Komisjoni teatise “Sotsiaalettevõtluse algatus”, milles toodi esile 11 esmatähtsat tegevust kolmel eesmärgil: sotsiaalsete ettevõtete ligipääsu soodustamine rahastusele, sotsiaalse ettevõtluse nähtavuse suurendamine ning juriidilise keskkonna arendamine.

    11. aprillil 2012 asutati KÜSK-i toel Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV), mis on katusorganisatsioon Eesti sotsiaalsetele ettevõtetele. Võrgustiku algatusgrupp tegutses Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu eestvedamisel ning koostöös Heateo Sihtasutusega. Kui 2012. aastal oli SEVil 19 organisatsiooni, siis 2019. aastal on liikmeid juba 51. Võrgustik tegutseb nii liikmes- kui eestkoste organisatsioonina.

    Kuna sotsiaalse ettevõtluse valdkond on lai ning Eestis puudub ühtne süsteem määratlemiseks, siis suur osa Eestis tegutsevatest organisatsioonidest ei pruugi endale teadvustadagi, et tegelevad igapäevaselt sotsiaalse ettevõtlusega. Sellest tulenevalt on ennast sellena ametlikult määratlenud organisatsioonide arv võrdlemisi väike.

    2016. aastal lõid Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Briti Nõukogu gümnaasiuminoortele ettevõtlusprogrammi Changemakers Academy, mis annab tuule tiibadesse uutele sotsiaalsetele ettevõtetele. Changemakers Academy on gümnaasiuminoortele mõeldud konkurss, mille eesmärk on anda osalejatele põnev ja arendav isiklik  sotsiaalse ettevõtluse kogemus. Igal aastal on töötatud koos 150 noorega.

    KÜSKi ja Heateo SA algatasid 2016. aastal NULA inkubaatori konkursi leidmaks lahendusi probleemidele, mis puudutavad suurt osa meie ühiskonnast. NULA inkubaator pakub idee algfaasis tiimi vajadustele kohandatud arengukava koos vajaliku mentorlusega. Inkubaator on kaheosaline – esimesed kaks kuud on kümnel meeskonnal võimalus oma ideed täpsustada ning testida. Viis meeskonda saavad võimaluse põhjalikumalt ideed edasi arendada. 2019. aastal on NULA inkubaatori koolitajaks ka Jaan Aps, kes on SEVi asutajaliige.

    2016. aastal  moodustati avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm, mida asus juhtima Maarjo Mändmaa. Rakkerühma ülesandeks on avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks töötada välja poliitikasuunised ja lahendused. Muuseas otsib rakkerühm vastust küsimusele, kuidas avaliku sektori asutused saavad avalikke teenuseid koos osutada või kaasata erasektorit või vabaühendusi (sh sotsiaalseid ettevõtteid), et parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning avalike teenuste pakkujate suutlikkuse ning järjepidevuse tõusu organisatsioonidena. Rakkerühma on kaasatud ka SEV.

    2016. aastal panid SEV ja SEB pank Eesti suurimal äriideede konkurssil Ajujaht parimale sotsiaalsele ettevõttele välja 5000 euro suuruse eripreemia. Eripreemia võitis MTÜ Pesapuu, mis pakub Kriidiku arendavate nukkude tootmisel tööd pikaajalistele töötutele ja erivajadustega inimestele.

    2017. aasta kevadel toetasid SEB pank ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahalise süstiga Ajujahis kõige kaugemale jõudnud sotsiaalse ettevõtluse äriideed, mille sai endale 30 parema sekka pääsenud tehnoloogia ja inseneeria valdkonna töötubade, huviringide ning teemapäevade korraldaja Merkuur.

    2017. aasta 1. septembril jõustus uus riigihangete seadus, mille kohaselt arvestatakse riigihangete planeerimisel ja korraldamisel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega. Hankija võib hankelepingu hinna või kulu suuruse riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata ja hinnata pakkumusi ka üksnes kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumide alusel.

    2018. aasta kevadel sai Ajujahi parimaks äriidee sotsiaalse ettevõtluse kategoorias  Triumf Health, mis on krooniliselt haigetele lastele läbi mängu psühholoogilist tuge pakkuv startup. 5000 euro suuruse auhinna panid välja SEB ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.

    2018. aastal avas SEV KÜSKi toel Maailmamuutjate registri ning ootab ühinguid sellega liituma. Maailmamuutjate register on ühingute jaoks praktiline enese analüüsimise ja tegevuste planeerimise tööriist, mis aitab atraktiivselt näidata oma mõju võimalikele partneritele ja rahastajatele. Register hakkab koondama infot Eesti maailmamuutjate kohta.

    2018. aastal avaldas SEV raamatu “Kuidas saada ärihundiks? Aktiivse turunduse ja müügi nipid”. Tegu on esimese eesti keeles ilmunud käsiraamatuga, mida on võimalik kasutada just sotsiaalsetel või sotsiaalselt vastutustundlikel ettevõtetel rääkimaks oma lugu ning tehes esimesi samme oma turunduse ja müügi arendamiseks.


    Koostas Katrin Jõgisaar, SEV / Bioneer.ee. Pildistas Ekke Sööt.

  • Kadi-Kaisa Kaljuveer: “Keskkonnaõiguse Keskus aitab ametnikel paremaid otsuseid teha.”

    SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on SEVi liikmete hulka kuuluv keskkonnaõiguse alast ekspertteadmist pakkuv sotsiaalne ettevõte. KÕK asutati 2007. aasta novembris, kuna sai selgeks, et keskkonna kaitsmiseks Eestis on vaja senisest suuremat õigusalast kompetentsi ja julget eestvedajat. Kadi-Kaisa Kaljuveer Keskkonnaõiguse Keskusest räägib, kuidas keskkonnaõiguse juristid maailma parandavad.

    Keskkonnaõiguse juristid ühendavad juura ja keskkonnahuvi

    Keskkonnaõiguse Keskusest saavad abi kõik need, kes seisavad silmitsi mõne küsimusega, millele saab vastuse anda keskkonnajurist. Küsimus võib olla seotud nt keskkonna mõjude hindamisega planeeringutes, looduskaitsealaste sh Natura2000, piirangutega, müraga, tee ehitamise või metsaraie õiguspärasusega, kaevandamislubadega jne. Oodatud on nii eraisikuid, suuremad või väiksemad kogukonnad, kohalikud omavalitsusused ja ettevõtted, riigiasutused. “Meil ei ole piiranguid – kui keskkonna ja ühtlasi iseenda elukeskkonna eest on vaja seista, siis aitame kindlasti,” selgitab Kadi-Kaisa.

    Just see inimeste ja keskkonna aitamise aspekt võlus noort keskkonnaõiguse juristi ka tööle asudes: “Minu jaoks oli keskkonnaõigus juhuslik valik – sisetunde küsimus. Kui ma alustasin, tõmbasid mind inimõigused ja rahvusvaheline vaade. Keskkond tundus olema kõige õigem variant. Minu jaoks oli tähtis, et meil oleks puhas tulevik. Keskkonnaõigus ei ole keerulisem kui teised õigusvaldkonnad, kuid usun, et sellega tegelemiseks peab olema huvi keskkonna vastu.” Oma valikut ei ole Kadi-Kaisa pidanud kahetsema.

    Keskkonnaõiguse Keskus on Eesti ainus vaid keskkonnaõiguslikku, sh planeerimis- ja ehitusküsimustes nõu pakkuv organisatsioon. Üksikud keskkonnaõigust tundvad juristid ja advokaadid tegutsevad ka teistes büroodes, aga kitsalt keskkonnaõigusele pole ükski büroo peale nende keskendunud.

    Kadi-Kaisa sõnul parandavad juristid maailma eelkõige keskkonnateadlikkuse tõstmisega. Ta ise on hakanud inimesi ja nende suhtumist keskkonnateemadesse nägema uuel moel. Varem ma mõtlesin, miks teised ei saa aru, mida me tahame öelda. Nüüd tean, et teised inimesed ei peagi aru saama, kui neil on teine maailmavaade ja seega teised prioriteedid. Kommunikatsioon ongi väga suur väljakutse. On täiesti normaalne, et inimestel on erinevad väärtushinnangud ning tegutsemispõhimõtted. Suur töö on ees, et teadlikkust tõsta ning inimesed keskkonnateemadega kurssi viia.”

    Sotsiaalse ettevõttena ühiskonnas mõju saavutamine nõuab tööd nii otsusetegijaga kui ka avalikkusega

    KÕKil on sotsiaalse ettevõttena suur ühiskondlik panus. Et keskkonnaalased õigusaktid oleksid igale inimesele hästi mõistetavad, on KÕK koostöös partneritega kommenteerinud keskkonnaseadustiku üldosa seadust. Lisaks koostatakse juhiseid erinevatel teemadel (nt osalemisjuhised, juhised kaevandusloa osas kaasa rääkimisel, juhis häiriva müraga toimetulemiseks jne).

    “Et ametnikud oskaksid teha paremini põhjendatud otsuseid, osalevad just nemad kõige sagedamini meie koolitustel. Keskkonnavaldkonnas teeb otsustamise keeruliseks see, et suur osa otsuseid tuleb langetada kaalutledes,” tõdeb Kadi-Kaisa. “Kui me näeme, et avalikkus ja keskkonnaorganisatsioonid saaksid olla paremini kaasatud, siis pöörame sellele otsustajate tähelepanu nii üksikjuhtumites kui ka üldises huvikaitses.”

    2018. aastal keskendus KÕK peamiselt looduskaitse nõuandla projektile ning ärgitas kohalikke omavalitsusi looduskaitsepiirangute küsimustes nõu küsima. Looduskaitse nõuandlas anti tasuta nõu looduskaitsealaste piirangutega seotud küsimustes. Aasta lõpus tehti algust kliimaprojektiga, milles muuhulgas räägiti kaasa uue riikliku energia- ja kliimakava koostamisel.

    Käimasoleval aastal jätkuvad looduskaitse nõuandla ja kliimaprojekt, senisest aktiivsemalt pööratakse tähelepanu KÕKi üheks fookusvaldkonnaks olevale mürateemale.  Juristid aitavad Keskkonnaministeeriumil ja kohalikel omavalitsustel müra kaardistada. Täpsemalt on KÕKil plaanis 2020. lõpuks koostada kaks juhist mürakaarte ja nende abil tegevusplaane koostavatele ekspertidele ja ametnikele.

    Keskkond ja keskkonnaõigus on piirülesed teemad

    Kadi-Kaisa arvab, et Eestis võiks keskkonnaõiguse juriste rohkem olla, sest tööpõld on lai. Õnneks aitavad Keskkonnaõiguse Keskust vajadusel välismaa partnerid, nt üleeuroopaline organisatsioon Justice and Environment. Kui Eestis ei ole head praktikat, siis saab nende poole pöörduda. Keskkonnaõigus on väga rahvusvaheline ja selles valdkonnas on täiesti normaalne tugineda teiste kogemustele. Keskkonnaõiguse Keskusele on rahvusvaheline tugi tohutult abiks.

    Rahvusvahelisus inspireerib juristi ka isiklikul tasandil: “Mulle meeldib kliimaprojekt, milles võtame parimaks siseriikliku töö tegemiseks eeskuju teiste riikide praktikast ning toome selle valdkonna väliseksperte ka Eestisse oma kogemusi jagama. Olen projekti huvikaitse ekspert ja jurist. Käisin eelmisel aastal USAs selles valdkonnas ennast täiendamas rahvusvahelises organisatsioonis Environmental Law Alliance Worldwide. Teadmine, et minu töö loob võimalust puhtamale tulevikule, inspireerib mind ennast kõige rohkem.”

    Kliimateemade oluliseks pidamine algab arusaamisest

    Kadi-Kaisa meelest ei võeta kliimamuutuste teemat Eestis piisavalt tõsiselt, kuna argisemad probleemid on aktuaalsemad – et maksud oleksid madalamad, et tööd jätkuks, et pension oleks olemas. Neid teemasid on lihtsam hoomata.

    “Isegi, kui teaduslikult on tõestatud, et kliimamuutus, mille tagajärjed on laastavad, toimub just siin ja praegu, on liiga teaduslik jutt inimesele kauge ning ei puuduta teda. Kliimamuutustest tuleb rääkida läbi igapäevaste asjade, mis on inimeste jaoks olulisemad. Ma arvan, et pikk tee on veel käia, et Eesti inimene oleks teadlik, et kliima on oluline ja selle muutumise peale tuleb mõelda,”  arvab jurist.

    Kadi-Kaisa hinnangul on  keskkonnateemasid ilmselt kõige keerulisem selgitada nendele inimestele, kes armastavad tarbimist ja mugavusi. On väljakutse panna kõige uuemaid bränditooteid eelistav inimene mõistma, et keskkonnasõbralik vaade elule on ka popp ja lahe.

    Juristid aitavad leida ratsionaalseid argumente

    Keskkonnateemad on tihti hästi emotsionaalsed teemad, kus juristi roll on ratsionaalse ja emotsionaalse mõtteviisi tasakaalustamine. “Selle tasakaalu leidmine on kõige keerulisem. Sa saad aru inimese emotsioonist, aga juristi ülesanne on leida sinna kõrvale ratsionaalne mõte,” tõdeb Kadi-Kaisa.

    Tööl vaka all olnud emotsioonid laseb noor naine valla trennis: “See on kõige parem koht, kuhu pärast rasket päeva minna, hüppan ja kargan. Või lähen loodusesse. Mulle meeldib looduses käia, väga hästi rahustab maha.”

    Loodus inspireerib Kadi-Kaisat igas mõttes: “Ma ei tea, kas ma enne võtsin nii enesestmõistetavalt, et meil on puhas loodus ja kõik on ilus, aga peale KÕKi tööle tulemist ma väärtustan üha rohkem seda, mis minu ümber on. Loodus peab ka tulevikus alles olema. Häid emotsioone edasi tegutsemiseks annavad ka juhtumid, mis lõppevad positiivselt. Sa näed inimeste puhast emotsiooni ja rõõmu, kui kõik õnnestub.”  Näiteks 2019. aasta märtsis lõppes edukalt kohtujuhtum, milles esindati maaomanikke Maanteeameti vastu. Selles juhtumis oli põhiküsimuseks õigusvastaselt tegemata jäetud keskkonnamõjude hindamine.

    Kõik ettevõtted võiksid olla vastutustundlikud

    Keskkonnaõiguse juristide töö oluline osa on ka oma tegevuse mõjude hindamine. “KÕKis mõõdame tulemusi heade praktikatega, mida me loome keskkonnaõiguse juhtumeid lahendades. Hindame ka enda osalemist seadusloome protsessides. Kui mingi ettepanekuga arvestati, näed sa ju ära, et selle me ju paremaks tegimegi. Hiljem jälgimine, et ettepaneku alusel tehtud muudatus saaks ka õigesti rakendatud,” selgitab Kadi-Kaisa.  

    “Selle aasta alguses käisime Keskkonnaameti vastuvõtul, kus saime ühena Keskkonnaameti parimatest koostööpartneritest kuldmärgi. Me oleme Keskkonnaametile hea partner, kellega teha koostööd ja kelle poole pöörduda, kui on vaja keskkonnaõiguse alast süvainfot. Minul isiklikult on väga uhke tunne, et meie tiim sai usaldusväärse partnerina tunnustuse,” lisas Kadi-Kaisa.

    Tegelikult peaksid oma mõju ühiskonnale hindama kõik ettevõtted. Vajame mõtteviisi muutust, et sotsiaalne ettevõtlus on nagu iga teine ettevõtlus. Kõik ettevõtted võiksidki kasvõi mingil määral olla vastutustundlikud, on Kadi-Kaisa veendunud. Isegi, kui ettevõte müüb arbuuse, saab teha vastutustundlikke otsuseid, näiteks tarneahelat organiseerides.

    Teistele sotsiaalsetele ettevõtetele soovitab keskkonnajurist julgust küsida: “Kui sa ise ei oska, siis küsi abi. Küsi abi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikult, küsi abi teistelt liikmetelt. Nad ei pea tegema täpselt samu asju, mida sina teed, aga juba see, et sa saad kellegagi rääkida, aitab. Üksi pusida on keerulisem. Üldjuhul tulevad inimesed teistest organisatsioonidest väga lihtsalt appi, kui sa ise oled hätta jäänud. Abi küsimine ja mõtete vahetamine viib keerulises olukorrast kindlasti edasi.”


    Intervjueeris Katrin Jõgisaar, SEV / Bioneer.ee