Inimesekeskne kaitstud töö – vajalik tugi, mõtestatud töö ja väärikas sissetulek

24.08.2017

2016. aastal käivitunud Töövõimereformi aktiivsusnõue mõjutab umbes 100 000 inimest. Vaid osa reformist puudutatud inimestest on valmis otse tööjõuturule suunduma. Vajadus kaitstud töö ja töölõime (i.k work integration) järele suureneb seega hüppeliselt. Sageli puudutab see inimesi, kes on elanud terve elu erihoolekandeasutustes, pole kunagi ametlikult tööl käinud või on tervise tõttu töölt pikaks ajaks eemale jäänud. Töövõimereform ei puuduta seega nende elu ühte lõiku, vaid kogu harjumuspärast elukorraldust.

Laias laastus võtab selle elukorralduse visiooni kokku Heaolu arengukava 2016-2020.

Arengukava üheks peamiseks eesmärgiks on inimeste majandusliku toimetuleku parandamine. Mõistagi on fookuses küsimuses, milline on piisav, vajalik ning jätkusuutlik sotsiaalkaitsesüsteem. Seejuures on aga üks arengukava baaseeldusi arusaam, et “üldiselt tagavad inimesed oma majandusliku toimetuleku töötades ning kõrge tööhõive tase on põhiline viis inimeste heaolu tagamiseks” (lk 17). Töövõimereformi suurem strateegiline eesmärk on “vähenenud töövõimega inimeste tööle toomine ja tööl hoidmine, et tagada tervisekahjustusega inimestele sissetulek ja iseseisvus, samuti võimalus ennast teostada ja ühiskonnaelus osaleda”.

Inimestel, kes on avalikust ruumist tõrjutud, nagu erivajadusega inimesed täna kahjuks siiski on, on piiratud ligipääs nii majanduslikule kui sotsiaalsele kapitalile. Pikka aega tööelust kõrvale jäänud vähenenud töövõimega inimeste vahetusse võrgustikku kuuluvad tihtipeale vaid institutsioonid, sotsiaalteenuste pakkujad või korraldajad, ning nende kõrval on väga vähe neid, kes ei saa inimese nö kogukonda kuulumise eest palka. Erivajadustega inimeste kõrvale jäämine tööturult ei ole seega üksnes riigile saamata jäänud maksutulu ning suur kulu toetuste ja pensionidega, see on küsimus elamata jäänud elust ja käest libisenud võimalustest end jõukohasel ja väärikal viisil teostada, luua tähendusrikkaid suhteid teiste inimestega enda ümber.

Miks see on nii oluline, mitte ainult praktiliselt, aga ka põhimõtteliselt? Meie ühiskonnas on ühiskondlikus identiteediloomes suur rõhk tegevustel, mida me teeme avalikus ruumis koos teiste inimestega, nende hüvanguks ja iseenda hüvanguks, teenides seejuures väärilist tasu. Eneseteostus ei ole pelgalt sõnakõlks. See on seotud nii majandusliku kui sotsiaalse kapitaliga, millele saame omakorda toetuda uue väärtuse loomisel ning oma identiteedi ja heaolu tugevdamisel. Seejuures on majanduslik kapital ja sotsiaalne kapital omavahel seotud.

Erivajadusega inimestele tööd pakkuvad sotsiaalsed ettevõtted on omamoodi sotsiaalse ettevõtluse kvintessents. Ühelt poolt pakutakse neis täiendavat tuge erivajadustega inimestele, kasutades teenuste rikastamiseks ja mitmekesistamiseks teenitud ettevõtlustulu. Teiselt poolt aga pakutakse erivajadustega inimestele eesmärgistatud tööd ja vastavat tasu, abi saajast saab niimoodi ühiskondlikku ja majandusväärtuse looja ja see on fundamentaalne ja põhimõtteline muutus, millel võib potentsiaalselt olla väga kaugele ulatuv mõju nii selle konkreetse inimese elus kui ühiskonnas laiemalt.

Kaitstud ja toetatud töökohtadel on seega kolm olulist rolli:

Toetada erivajadustega inimesi täna tööturul osalemist piiravate barjääride ületamisel. Ühelt poolt tähendab see juhendamist ja toetamist, teiselt poolt suhtekujundust tööandjaga.
Toetada inimest endale väärika kutse ja kutsumuse leidmisel. Luua võimalusi teha mõtestatud tööd kõrvuti teiste inimestega, panustada avalikus elus, teha midagi teiste jaoks.
Teenida väärika kutse eest väärikat tasu.

Me räägime tegelikult ühiskondlikust muutusest, et praktiliselt kujuneks ümber see, kuidas me mõtestame tööelu, sissetulekut ning iga inimese võimalust panustada avalikku ellu. Kui me suudame sellise olukorra luua, siis see väärindab meid ka ühiskonnana. See eeldab aga kvalitatiivset muutust.

Täna on mul juba eespool välja toodud põhjustel südamel punkt, mis puudutab väärikat sissetulekut.

2016. aastal käivitus Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus koosloome protsess, mille vahetuks sihiks oli Töötukassa lühiajalise kaitstud töö teenuse analüüs ning kujundamine erinevate osapoolte koostöös. SEVi meeskonna töö tulemusena on vormumas rida ettepanekuid teenuse edasiseks arendamiseks.

SEVi tehtud intervjuudest lühiajalise kaitstud töö teenusepakkujatega selgus, et näiteks lühiajalise kaitstud töö teises etapis jääb inimese töö eest saadav igakuine sissetulek enamasti umbes viiekümne euro piiresse. Tegelik summa sõltub lepingutüübist, töö tüübist, aga muidugi ka inimese koormusest ja tööviljakusest. Lühiajalise kaitstud töö puhul on seatud eesmärgiks, et teise etapi lõpuks ehk 12 kuu möödudes on inimene suuteline töötama vähemalt 20 tundi nädalas ehk 0,5 koormusega. Pikaajalise kaitstud töö puhul on see siht 10 tundi nädalas ehk 0,25 koormus.

Suhtelise vaesuse määr Eestis oli 2015. aastal 21,3% (ekvivalentnetosissetulek 429 EUR/kuus). Absoluutse vaesuse määr Eestis oli 2015. aastal 3,9% (ekvivalentnetosissetulek 201 EUR/kuus). Võrdluseks: 2016. aastal miinimumpalka teenides sai inimene kätte 365 eurot kuus. Palgavaesuses elab hinnanguliselt 7-8% elanikkonnast, seejuures 2013. aastal elas absoluutses vaesuses 5% ja suhtelises vaesuses 12,1% püsiva töökohaga inimestest. Kui inimeste sissetulekutest maha arvata riiklikud pensionid ja toetused, siis on suhtelises vaesuses 39,2% ja absoluutses vaesuses 25,2% elanikkonnast.

Kui inimene käib tööl ja tema sissetulek jääb kaugelt alla absoluutse vaesuse piiri, nagu näitasid meie intervjuud, siis kas selline olukord toetab kaasava tööturu kujunemist ning aitab võimestada senigi tõrjutud inimesi? Töövõimereformi eesmärk – nii nagu see on sõnastatud Heaolu arengukavas – ei ole üksnes inimeste suunamine tööjõuturule. Selle sama kaalukas eesmärk on vähendada isoleeritust, tõrjutust, vähendada lõhesid ühiskonnas, toetada kaasava ühiskonna kujunemist ning ennekõike võimestada vähenenud töövõimega inimest, vähendades barjääre avalikus ruumis ning tööelus. Väärikas sissetulek on selles pildis oluline komponent.

Seega on oluline küsimus, millise sihi me kaitstud töö teenusele seame? Millist teenust vajab inimene, et töötada kaitstud töö keskuses või avatud tööturul palgavaesusesse langemata? Millist arengutuge vajavad sotsiaalsed ettevõtted, et luua erivajadustega inimestele töökohti, mis võimaldavad teenida väärikat tasu?

Lühiajalise kaitstud töö hanketingimused defineerivad kaitstud tingimustes töötamise teenusena, mille pakkumise jooksul “võimaldatakse isikul teha võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos”. Kaitstud töö teenuse eesmärk on aga palju laiem: “Isiku ettevalmistamine avatud tööturule tööle saamiseks (iseseisvalt või tugiisikuga), toetamine tööle asumisel ja avatud tööturul töötamise algusperioodil.”

Sotsiaalkindlustusameti poolt tellitava pikaajalise kaitstud töö hanketingimised defineerivad kaitstud tingimustes töötamise teenusena, mille esmaseks eesmärgiks on erivajadusega inimese arendamine stabiilses ja toetavas keskkonnas ning jõukohase võimaluse pakkumine tööelus osalemiseks. Isiku jõudmine avatud tööturule on teisene siht. Lisaks on teenuse arendamisel eraldi eesmärgiks käivitada pikaajalise kaitstud töö keskused üle Eesti, kõigis maakondades.

Kui Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu on riik hankinud kaitstud töö teenust alles pisut rohkem kui aasta, siis de facto on erinevad Eesti sotsiaalsed ettevõtted pakkunud kaitstud töökohti ning töölõime võimalusi juba enam kui kümme aastat.

European Network of Social Integration Enterprises (ENSIE) on Euroopa suurim kaitstud ja toetatud tööd võimalusi pakkuvaid sotsiaalseid ettevõtteid ühendav katusorganisatsioon. Nagu nimigi ütleb, on organisatsiooniga liitunud sotsiaalsete ettevõtete esmane eesmärk on tõrjutud – sageli erivajadustega inimeste lõimimine ühiskonda. Ühelt poolt pakutakse tööd, kuid kasvamas on ka nende ettevõtete arv, kus erivajadusega inimesed ise kuuluvad ettevõtte juhatusse ja/või omanikeringi.

Selliseid töö kaudu lõimumist toetavaid ettevõtteid (i.k Work Integration Social Enterprise e WISE) ühendab ENSIE määratluses kolm põhimõtet.

Ühiskonda lõimimine ja kodanikutunde loomine. Sellised sotsiaalsed ettevõtted pakuvad inimestele võimalust valmistada end ette panustamiseks tööturul, töö leidmisel ning töötamiseks vajalike oskuste omandamisel.
Majandustegevus ja ettevõtlus. Selliseid sotsiaalseid ettevõtteid iseloomustab aktiivne majandustegevus. Tuuakse ka välja, et sageli on majanduskeskkond ise üks tegureid, mis tekitab tõrjutust. Selles kontekstis on mõtestatud töö ning sellest teenitav tulu ja väärikas sissetulek, mida töölõime (i.k. work integration) ettevõtted saavad erivajadustega inimestele pakkuda, praktiline ning efektiivne viis avalikku ruumi ümber kujundada ning võimestada inimesi, kes on olnud selles ruumis seni kõrvale jäetud.
Väljaõpe ja koolitus. Töölõime sotsiaalsete ettevõtete puhul on loomuldasa oluline väljaõppe ja koolituse komponent. Töövõimereformgi mõjutab ju ennekõike inimesi, kes on kas pikka aega tööturult eemal olnud või pole seal kunagi osalenud. Seejuures on arvestatav hulk inimesi, kes ei ole ka kunagi erialast haridust saanud.

Nii lühiajalise kui pikaajalise kaitstud töö teenuse mudel pöörab (hanketingimusi silmas pidades) väga vähe tähelepanu ettevõtluse aspektile ning ootamatult vähe tähelepanu väljaõppele ja koolitusele (teenuse raames ette nähtud tööharjutus ei täida tegelikult erialase väljaõppe rolli ja vaid siis kui inimene jääb sotsiaalsesse ettevõttesse pikemalt, saab ta mingis töövaldkonnas professionaalseks tegutsemiseks vajaliku praktilise kogemuse). Mõlemad on aga olulised väärika sissetuleku kujundamisel nii kaitstud kaitstud töö keskuses kui avatud tööturul.

Töötukassa lühiajalise kaitstud töö teenus otse sotsiaalse ettevõtluse mudelit ei välista, kuid hanketingimused on seatud selliselt, et mingis kindlas ettevõtlusvaldkonnas tegutseval (sotsiaalsel) ettevõttel võib olla keeruline riigile partneriks tulla. Pakkuja peab pakkuma kliendile erinevaid tegevusi – samas enamasti on ettevõtted normaaltingimustes enamasti keskendunud kindlale tootmis- või teenusevaldkonnale. Erisisuliste tegevuste pakkumine on raskesti ühildatav ettevõtte ärimudeliga, kui selle ärimudeli aluseks just ei olegi riigile teenuse pakkumine. Seega võib öelda, et kuigi Heaolu arengukavas on kaitstud töö ja sotsiaalne ettevõtlus tugevalt seostatud, siis tänane kaitstud töö hankimise mudel pigem ei toeta elujõuliste sotsiaalsete ettevõtete kujunemist.

Riigikontrolli poolt koostatud Töövõimereformi auditis tuuakse välja, et erivajadustega inimeste tööle saamist takistab muuhulgas see, et tööandjad ei ole valmis erivajadustega inimesi tööle võtma. Põhjusena tuuakse välja nii vähene teadlikkus kui motivatsioon. Üheks oluliseks küsimuseks on seega: kes ja kus loob need töökohad, kuhu erivajadustega inimesed saaks tööle asuda? Näen, et sotsiaalsetel ettevõtetel on tänu oma senisele kogemusele selles oluline roll ning oluline on koos töövõimereformiga keskenduda ka sotsiaalsete ettevõtete arenguvajadustele.

Essee autor on Kaie Kotov.