Selleks, et meil oleks ühiskonnas hea elada. Sotsiaalne ettevõte aitab katta vajadusi, mida avalik ja erasektor ei kata. Teenuste ja toodete müük annab ühiskondlikule organisatsioonile suurema vabaduse kui projektide tegemine.
Ettevõtted lahendavad ka ühiskondlikke probleeme, kuna nad pakuvad töökohta. Kuidas erinevad sotsiaalsed ettevõtted äriettevõtetest?
Sotsiaalsed ettevõtted on loodud eesmärgiga lahendada mõnd ühiskondlikku probleemi, traditsiooniline ettevõte on loodud eesmärgiga teenida kasumit, isegi kui seejuures lahendatakse ühiskondlikke probleeme. Oluline on ka, et sotsiaalne ettevõtja ei saa luua mingit abstraktset ühiskondlikku hüve (näiteks võimalus suhelda, võimalus süüa), vaid ta peab oskama oma kasusaajaid kokku lugeda ja nende heaolu muutust hinnata.
Aga see pole ju mingi ettevõtlus!
Toodete ja teenuste müük toimiva ärimudeli alusel on ettevõtlus, olenemata sellest, mis kasumiga tehakse – kas reinvesteeritakse ettevõttesse, suunatakse ühiskondliku eesmärgi täitmisesse või jaotatakse dividendidena laiali.
Kuidas diagnoosida, kas minu organisatsioon on sotsiaalne ettevõte? Näiteks – kas võib olla lihakombinaat või MUPO sotsiaalne ettevõte?
Sotsiaalne ettevõte organisatsioon, mille peamine eesmärk ja igapäevane põhitegevus on suunatud selgesõnalisel viisil kirjeldatud positiivse muutuse loomisele ühiskonnas. Organisatsioon tegeleb oma peamise eesmärgi saavutamiseks toodete ja teenuste müügiga elujõulise ärimudel abil, vara ja kasumit kasutab aga ainult peamise eesmärgi saavutamiseks. Seejuures ei ole oluline organisatsiooni juriidiline vorm.
Sotsiaalne ettevõte peaks vastama järgmistele tingimustele:
• Ettevõtte eesmärgiks on ühiskonnas head teha.
• Ettevõttel on olemas elujõuline ärimudel (tooted-teenused).
• Kasum reinvesteeritakse ühiskondliku eesmärgi saavutamiseks (ei maksta dividende).
• On eraõiguslik (näiteks MTÜ Uuskasutus), mitte avaliku sektori organisatsioon (näiteks MUPO).
Kas kultuurivaldkonnas võib olla sotsiaalne ettevõte? Kas füsioterapeut saab olla sotsiaalne ettevõtja? Kas alkoholimüügi või kasiinoga võib olla sotsiaalne ettevõte?
Otseselt piiranguid ei ole, millistes valdkondades sotsiaalsed ettevõtted tegutseda võivad. Pakutavad tooted-teenused võivad, aga ei pea olema ühiskondliku eesmärgiga otseselt seotud. Iga seadusandja oma regulatsioonides, iga organisatsioon oma liikmekriteeriumides jne saab ise otsustada, millistest väärtustest lähtub. Näiteks SEV-i liikmekriteeriumid on kirjas siin.
Osad sotsiaalsed ettevõtted kasutavad ka projektiraha, kuidas saab siis neid ettevõteteks nimetada? Kuidas nad siis tavalistest vabaühendustest erinevad?
Ka traditsioonilised äriühingud võivad taotleda mõningaid toetusi. Toetust on mõnikord vaja suurema investeeringu puhul või arenguhüppe tagamiseks. Oluline on, et sotsiaalne ettevõte ei oleks projektitoetustest sõltuvuses ja suudab ettevõtlustulu abil oma tegevust alal hoida kui projektiraha parasjagu ei ole. Võrreldes “tavaliste” vabaühendustega on omatulu suurem ja seeläbi elujõulisus suurem. Loe näiteks seda uuringut.
See on ebaaus konkurents ettevõtetega – saad projektiraha ja siis veel teenid ka!
Ka äriettevõtetel on võimalik taotleda erinevaid toetusi, see iseenesest ei muuda konkurentsi ebaausaks. Küll aga on olnud juhtumeid, kui saadakse toetus sotsiaalse ettevõtlusega alustamiseks ja algperioodil küsitakse oma teenuse eest turuhinnast oluliselt vähem. Sisse jäid näiteks arvestamata organisatsiooni ülalhoidmise ja teenuse kvaliteedi tagamiseks vajalikud kulud, mis annavad end tunda alles siis, kui projektiraha otsa saab. Soovitame sotsiaalsetel ettevõtetel lähtuda ikkagi turuhindadest ja kõik kulud sisse arvestada. Odavama hinnaga teenuse pakkumine võiks tulla kõne alla vaid siis, kui tegemist haavatava või vähemate võimaluste sihtgrupiga, kes muidu ei saaks toodet-teenust tarbida ja kelle elu soovitakse seeläbi paremaks muuta.
Kui sotsiaalne ettevõte on OÜ-na registreeritud, siis kes kontrollib, et nad ei maksa või ühel päeval ei hakka maksma dividende?
SEV oma liikmete puhul kontrollib. Seda on näha majandusaasta aruannetest, kui dividende on makstud. Samuti on see ettevõtte enda südametunnistuse küsimus. Praeguses juriidilises keskkonnas ei saa tõepoolest täielikult välistada, et nii juhtub. Surve on pigem ühiskondlik ja avaldub mainekahjuna ettevõttele. MTÜ ja SA ei saa dividende maksta.
Miks pole eraldi juriidilist vormi sotsiaalsele ettevõttele?
Uue juriidilise vormi loomine on kallis ja nõuab poliitilist toetust. Praegu ei ole piisavalt argumente, et seda protsessi käivitada. Võimalik, et tulevikus tekib eraldi juriidiline vorm. Mõnes riigis on seda proovitud, kuid segadust on ikka. Näiteks Suurbritannia tegi CIC (community interest company) vormi, aga ikka leidub sotsiaalseid ettevõtteid, kellele see ei sobi ning nii kasutatakse sealgi erinevaid juriidilisi vorme.
Kuidas sotsiaalne ettevõte saaks kaasata investoreid, kui kasumit ei jaotata?
Eesti tingimustes saab investor anda protsendiga laenu, kui usub MTÜ/SA vormis tegutseva sotsiaalse ettevõtte ärimudelisse. Mujal maailmas on sotsiaalse ettevõtte juriidilisi vorme (näiteks CIC ehk community interest company Suurbritannias), mis paneb keelu ainult varade jaotamisele, kuid piiratud mahus kasumi jaotamine investoritele on lubatud.