Minu lugu sai alguse juba märtsi lõpul, kui pärast Changemakers Academyt avastasin endas suurt soovi olla pikemalt seotud sotsiaalse ettevõtlusega. Ühel bussisõidul Tartust Tallinna mõtisklesin suve ootuste osas ning mul oli kindel siht tegeleda sel korral millegi põnevaga, millegagi, mis mind tõeliselt huvitab. Näiteks eelmine suvi olin teenindaja ja too töö oli küll väga arendav, kuid mitte mulle mõeldud. Aknast välja vaadates ja lahendust välja nuputades tulin mõttele minna Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikku suveks, sest just see ala on minu jaoks hetkel kõige paeluvam.

Mõeldud, tehtud! Rääkisin oma ideest samal päeval Changemakers Academy läbiviija Erkki Kubberiga, kes andis lootust, et see mõte on teostatav. Juba mõne nädala möödudes sai kokku lepitud aeg, millal täpselt praktika plaanid paika panna. Niisiis jäi üle vaid pikisilmi suve algust oodata. Juuni alguses selgus, et üheks minu ülesandeks saab praktika vältel olla toeks Changemakersi Suveakadeemia korraldamisel. Olles ise ürituste organiseerimisest väga huvitatud, kõlas laager ülimalt ahvatlevana!

Ma usun, et elevus väljasõidu osas tõusis iga päevaga. Töötades meeskonnas koos Dan Tõnuse ja Andry Padariga, möödus aeg kiirelt, tõhusalt ja igati meeldivalt. Koosolekud ning arutelud polnud ülemäära tõsised, kuid samas ei läinud ka miski tasakaalust välja. Kogu tiimi klapp oli hea ning üheskoos lahendasime keerukamad olukorrad kenasti ära.

Suveakadeemia oli igati inspireeriv ning kõik kolm päeva olid täis positiivsust. Mind isegi üllatas mingil määral see seltskond noori, sest nad olid heas mõttes teistsugused, nad olid erilised. Nende valmisolek ennast proovile panna, soov üksteisega tutvuda ja üksteist aidata ei jätnud kedagi külmaks. Mulle jäävad eriliselt meelde hetked, kui noored näitasid üles oma sees pakitsevat headust: Anna N. märkas päitstesse jalaga kinni jäänud poni ning soovis teda igati aidata, Kerttu ja Polina siiras tahe kurva saatusega kassist teada anda, Herkki ja Ingvari abivalmidus raskete kottide tassimisel ning köögitoimkonna töö vähendamisel. Iga osaleja tegi kolme päeva jooksul mitu heategu, kuigi nad ise seda ehk ei märganudki!

Ma õppisin laagrist, et inimeste ausad lood on see, mis tegelikult igaüht liigutab või paneb mõtlema. Mind üllatas, et noortele korraldajate kirjeldused oma elust korda läksid – neid toodi mitmel korral välja, tänati jagamast. Kõige tähtsamaks oli mulle osalejatele positiivsete mõtete ja energia kaasa andmine ning tagasiside ringis tekkis tunne, et sellega saime küll hakkama.

Changemakersi Suveakadeemia jättis kustumatud mälestused, suurel hulgal inspiratsiooni ning uued väärtuslikud kogemused. Usun, et see laager tähendas igaühele, kes sellega kokku puutus, väga palju ja rohkemgi veel.