Praktiline koosloome arengu-programm

Praktiline koosloome arengu-programm – 2016. aasta märtsis alustab SEV järjekordse teenusedisaini arenguprogrammiga. Arenguprogramm on ülesehituselt väga praktiline, selle jooksul disainitakse koosloome meetodil kuus uut sotsiaalteenust. Koosloome ja teenusedisain on kontseptsioonid, mida üha rohkem rakendatakse uuenduslike (avalike) teenuste planeerimisel ja pakkumisel, et paremini vastata ühiskonna ootustele sotsiaalsete probleemide ennetamisel, leevendamisel ja lahendamisel.

Kestvus: 1.01.2016 kuni 31.12.2016.

Praktiline koosloome arenguprogramm

 

2016. aasta märtsis alustab SEV järjekordse teenusedisaini arenguprogrammiga. Arenguprogramm on ülesehituselt väga praktiline, selle jooksul disainitakse koosloome meetodil kuus uut sotsiaalteenust.

Koosloome ja teenusedisain on kontseptsioonid, mida üha rohkem rakendatakse  uuenduslike (avalike) teenuste planeerimisel ja pakkumisel, et paremini vastata ühiskonna ootustele sotsiaalsete probleemide ennetamisel, leevendamisel ja lahendamisel.

Koosloome on protsess, kus teenuste disainimine toimub koostöös teenusepakkuja ja teenuse sihtgrupiga (kliendiga). Koosloome lähtub põhimõttest, et klient ei ole passiivne avalike teenuste tarbija, vaid aktiivne osaleja teenuse planeerimises ja pakkumises ning soovitud tulemus saabub ainult juhul, kui ka klient ise annab oma panuse. Näiteks Töötukassa kaitstud töökoha teenuse puhul sõltub teenuse edukus kliendi motivatsioonist avatud tööturule jõuda (lisaks mõjutavad teenuse edukust muidugi mitmed muud tegurid, kuid ilma kliendipoolse panuseta teenus ei toimiks).

Taani juhtiv disainer Christian Bason on toonud välja kolm koosloome peamist kasutegurit:

  • ühendab bürokraatia ja väljastpoolt sissepoole suunatud vaate olemasolevatele praktikatele, annab avalikele teenistujatele aimu, milline on nende kasutajate kogemus, ning toetab loovust. Bason nimetab seda “professionaalseks empaatiaks”;
  • aitab avalikel teenistujatel näha, kuidas muuta teenused inimeste jaoks väärtuslikumaks, kasutades selleks inimeste endi võrgustikke ja ressursse. See võib luua võimaluse teenuste koosloomeks kodanike ja ettevõtetega, vähendades kulusid;
  • toetub disainmõtlemisele, mis võimaldab kiiresti genereerida ideesid, visualiseerida, prototüüpida ja testida uusi lahendusi, vähendades niimoodi innovatsiooniga seotud riske.

Koosloome eesmärgiks on luua pikaajaline muutus / tulemus, pöörates korraga tähelepanu nii kliendi  kui ühiskonna vajadustele. Selline lähenemine aitab kaasa majanduslikult efektiivsete ja sihtrühma vajadustest lähtuvate teenuste planeerimisel ja pakkumisel.


Arenguprogrammi sisu

Arenguprogrammi läbinud teavad:

  • mis on sotsiaalne innovatsioon ja kuidas on see seotud sotsiaaltööga;
  • mis on disainimõtlemine ja kuidas see aitab kaasa inimesekesksete teenuste arendamisele;
  • kuidas rakendada kvalitatiivseid uuringuid teenuse disainimisel;
  • kuidas disainida ja prototüüpida uut teenust.

Arenguprogrammi läbinud oskavad:

  • kasutada erinevaid disainitööriistu;
  • hinnata teenuse mõju;
  • kaasata avalikku sektorit/vabaühendusi teenuse koosloomesse;
  • kaasata teenuse sihtrühma teenuse koosloomesse;
  • moodustada koalitsioon teenuse pakkumiseks.

Programmi värvatakse kuus meeskonda üle Eesti

Ühte meeskonda kuuluvad:

  1. KOV arendusjuht, sotsiaalametnik või Töötukassa teenustejuht;
  2. kaks vabaühenduste töötajat, kellest üks on juht;
  3. Sotsiaalministeeriumi esindaja (soovituslik);
  4. Tartu Ülikooli / Tallinna Ülikooli magistrant (soovituslik).

Programmi väljatöötamisel oleme lähtunud põhimõttest, et teenusedisaini tööriistade omandamiseks tuleb need praktikas läbi teha. Õpitu omandatakse kõige paremini, kui teooria ja praktika on kooskõlas ning õppimine toimub vabatahtlikult. Koolitusprogrammis on pühendatud 1/4 koolituste ajast teooriale ja 3/4 on pühendatud disainitööriistade praktikale.

Programmi metoodika on väljatöötatud ja arendatakse edasi koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalsete praktikate uurimisrühmaga. Samuti on programm on üles ehitatud kahe eelneva teenusedisaini arenguprogrammi kogemustele.

2014 – 2015 aasta teenusedisaini pilootprogrammis katsetasime koosloome metoodikat edukalt kuue vabaühenduse peal (toetajad: Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium). 2015. aasta arenguprogrammis (toetaja Sotsiaalministeerium) kasutasime uute teenuste disainimisel ühes rühmas teenusedisaini tööriistu ja teises rühmas katsetasime sotsiaalset praktikate keskset lähenemist. 2015. aasta arenguprogrammis osales 12 meeskonda üle Eesti.

Arenguprogrammis kastutatavad metoodikad:

  • interaktiivsed meetodid – grupitöö, arutelud, praktilised harjutused, simulatsioonid;
  • lühiloengud – teemat avavad ja konteksti loovad teadmiste jagamised;
  • kodutööd – teisesed uuringud, intervjuud, koosloome, teenuse katsetamine.

2016. aasta programm jaotub kaheks poolaastaks

Programmi esimesel poolaastal (märts kuni juuni 2016) keskendutakse sellele, kuidas kasutada kvalitatiivsed uuringuid sihtrühma vajaduste paremaks mõistmiseks ja kaardistamiseks, et koosloome protsessis luua sihtrühma vajadustest lähtuvaid teenuseid. Poolaasta lõpeb arenguprogrammis disainitud teenuse katsetamisega.

31. mail 2016 on Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis teenusearendamise taotlusvooru tähtaeg.

Programmi teisel poolaastal (august kuni detsember 2016) keskendutakse teenust pakkuva organisatsiooni võimekuse tõstmisele.


Kokku toimub 10 koolitust-töötuba

I poolaasta

I Sissejuhatus: sotsiaalne innovatsioon, teenusedisain ja sotsiaaltöö – 9. märts

  • Meeskonna toiminine ja eesmärgid
  • Persona tööpõhja täitmine
  • Probleemi kaardistamine ja määratlemine
  • Teenuse osapoolte kaardistus
  • Teenuse eesmärgid

Kodutöö: ekspertintervjuud, teiseste andmete kogumine, analoogsete lahenduste kaardistamine, päeviku täitmine.

II Sotsiaalsete praktikate teooria ja kvalitatiivsed uurimismeetodid – 23. märts

  • Kuidas disainida kestlikku sihtgrupi käitumise muutust
  • Kuidas koguda ja kasutada kvalitatiivseid andmeid teenuse disainimisel
  • Personade lood

Kodutöö: persona intervjuud

III Teenusedisain ja koosloome  – 6. aprill 

  • Teenusedisain ja teenusekontseptsioon
  • Väärtuspakkumine
  • Klienditeekond
  • Koosloome metoodikad

Kodutöö: Loovlahenduste genereerimine, koosloome sihtrühmaga, persoonade täiendamine ja lõpetamine.

IV Teenusekaart ja teenuse katsetamine  – 20. aprill

  • Teenusekaardi täitmine
  • Organisatsiooni disain
  • Tegevuste hinnastamine
  • Kuidas prototüüpida ja katsetada teenust

Kodutöö: teenuse katsetamine

V Teenuse mõju kaardistamine ja hindamine – 4. mai

  • Kuidas hinnata teenuse mõju
  • Elektrooniliste mõjuraportite koostamine
  • Mõjuraport kui kommunikatsioonivahend

Kodutöö: teenuse katsetamine

VI Teenuse koalitsiooni moodustamine ja ühismõju – 25. mai

  • Teenuste esitlus
  • Vale Network Mapping
  • Ühismõju (collective impact)

Kodutöö: osapooltega kohtumised ja intervjuud.

Kõik töötoad toimuvad Tallinnas, algusega kell 9.45 ja lõpp hiljemalt kell 17.00. Lõuna tuleb kõigil ise organiseerida. Orienteeruv lõunapaus on kell 12.30 – 13.30.

II poolaasta

VII Vabatahtlikke kaasamine

  • Vabatahtlike värbamine ja juhtimine
  • Organisatsiooni vabatahtlike programm

VIII Kommunikatsioon, huvikaitse ja fundraising

  • Huvikaitse ja lobi
  • Kuidas koguda annetusi
  • Strateegiline kommunikatsioon

IX Organisatsiooni arendamine, muutuste juhtimine ja meeskond

  • Kuidas hinnata organisatsiooni tegevusvõimekust
  • Kuidas juhtida muutusi
  • Meeskonna arendamine ja juhtimine

X Lõpuüritus: tehtud tööde esitlused

Lisaks töötubadele toimuvad vastavalt kokkuleppele meeskondadele eraldi nõustamised.


Arenguprogrammi läbiviijad

Rasmus Pedanik – arenguprogrammi juht, koolitaja ja konsultant. Rasmus on algatanud, juhtinud 2014. ja 2015. teenusedisaini arenguprogramme. Kahes arenguprogrammis disainiti või re-disainiti kokku 15 erinevat teenust. Rasmus on täiendanud ennast probleemi lahendamise fasilitaatorina Londonis ja teenusedisaini fasilitaatorina Amsterdamis. Rasmus õpib Tartu Ülikoolis doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on kuidas meeskonnad probleeme lahendavad. See teema on tihedalt seotud disainimõtlemisega, mis on Rasmuse suureks kireks. Lisaks arenguprogrammile juhib Rasmus Sotsiaalse innovatsiooni võrgustikku ja osaleb Riigikantselei poolt juhitud Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühmas. Rasmus on ka väikeettevõtja ja partner Muhu pagarites.

Marko Uibu – arenguprogrammi koolitaja ja konsultant. Marko töötab kommunikatsiooniuuringute lektorina Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis ning on uuringueksperdina kaasatud mitmetesse rakendusuuringutesse. Marko õpetab muuhulgas magistrantidele näiteks rakendus- ja disainiantropoloogiat. Ta on lõpetamas doktorantuuri religiooniuuringute erialal.

Pildid tegevusest