SEVi hüpe maakondadesse

“SEVi hüpet maakondadesse” rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital vabaühenduste arenguhüppe toetamise taotlusvooru raames. Projekti jooksul otsis SEV 9 maakonnast kohalikke sotsiaalseid ettevõtteid ja koostööpartnereid.

Kestvus: 1.04.2014 – 31.03.2015.

SEVi hüpe maakondadesse

 

1. aprillil 2014- 31. märts 2015 viisime ellu projekti “SEVi hüpe maakondadesse”, mida rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital vabaühenduste arenguhüppe toetamise taotlusvooru raames 9 294,02 euroga.

Projekti olulisemad tegevused ja tulemused:

Projekti aluseks oli SEVi arenguvajadus pakkuda maakondlikele ühendustele sama kvaliteediga tuge kui Tallinnas ja Tartus. Leidsime, et tunneme ebapiisavalt linnadest väljaspool tegutsevate sotsiaalse ettevõtluse huviliste ja sotsiaalsete ettevõtete takistusi enda arendamisel. Valisime külastamiseks 9 maakonda: Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-Viru-, Põlva-, Pärnu,- Saare-, Valga- ja Võrumaa.

Projekti vältel külastasime 9 maakonnas 26 potentsiaalset sotsiaalset ettevõtet, kohtusime 15 koostööpartneriga ning korraldasime 4 avalikku üritust, kus osales 31 vabaühenduste esindajat. Kokku leidsime 9 uut sotsiaalset ettevõtet, kelle puhul oli täidetud nii elujõulise ärimudeli kui ka selge ühiskondliku eesmärgi kriteerium. Lisaks leidsime mitmeid häid näiteid sellest, kuidas vabaühendused teenivad omatulu.

Projekti jooksul külastatud vabaühenduste näidetega saab tutvuda siin: Näited maakondadest_ omatulu teenivad ühendused.

Projekti keskmes oli sotsiaalse ettevõtluse info- ja teavitusvõrgustiku loomine. Selleks tegime koostööd Külaliikumisega Kodukant, maakondlike arenduskeskustega, Vabaühenduste Liiduga EMSL-iga ja ETNA Eestimaal MTÜ-ga.

Üheksa maakondliku arenduskeskustega sõlmisime ka koostöölepped, et nad toimiksid oma maakonnas sotsiaalse ettevõtluse avaliku kontaktpunktina ning oleksid vahelüliks kohalike eestvedajate ja SEVi vahel. Nende kontaktid leiab siit!

SEV-MAK

Lisaks tegime koostööd LEADER Liiduga sotsiaalsete ettevõtete rahastamise teemadel. Koos tegime ettepanekuid täpsustamaks LEADER toetustes “kogukonna teenuse” mõistet ja kriteeriume, et seda saaksid kasutada alginvesteeringuks kasutada kogukondades toimetavad sotsiaalsed ettevõtted. Selles vallas töö jätkub peale projekti lõppu.

Projekti olulisemad järeldused:

Kohtumiste põhjal süvenes mulje, et enamik sotsiaalsed ettevõtteid on koondunud Tallinna ja Tartu ümbrusse. Ja sellest lähtuvalt peame panustama oluliselt rohkem sotsiaalse ettevõtluse järelkasvu arendamisse.

Alustavate sotsiaalsete ettevõtete põhiliseks väljakutseks on elujõulise ärimudelini jõudmine. Kurdetakse klientide vähesuse üle piirkonnas, kusjuures enamik ei müü teenuseid väljapoole oma piirkonda. Osade puhul oli probleemiks ka laialivalguv ühiskondlik fookus.

Eestvedajad tegutsevad mitmel rindel, tihti käiakse kaugele tööle, seetõttu on neil aega väga vähe. Osadel puudub julgus ja ambitsioon suureks kasvada. Kui juba teenuseid pakutakse, siis tavaliselt on pundis ka ettevõtluskogemusega inimesi. Samas on need kogemusega inimesed siis ka paralleelselt oma ettevõtet pidamas ja ei näe sotsiaalset ettevõtet põhitöökohana.

Valla rahaline toetus muudab ettevaatlikuks: kui pakutakse suures mahus teenuseid, siis kaotatatakse valla toetus. Lisaks tõid paar ühendust välja, et neil puudub alginvesteering uue suuna käivitamiseks.

Mitmeid koostööpartnereid inspireeris visioon, et igas maakonnas oleksid kohalikud sotsiaalsete ettevõtete võrgustikud. Kohalike kontaktipunktide loomine on selles suunas esimene samm ja SEV jätkab selle suunas tööd edaspidi.