Projekti „Sotsiaalse ettevõtluse valdkondliku eestkoste arenguhüpe” eesmärgiks oli muuta SEV tugevaks eestkosteorganisatsiooniks. Projekti rahastas EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Kestvus: 1.09.2013 – 31.10.2014.

Projekti olulisemad tegevused ja tulemused:

1. Sotsiaalsete ettevõtetega seoses:
Tegelesime liikmete mõju hindamise ja kommunikatsiooni temaatikaga. Toimusid grupi – ja individuaalnõustamised Tallinnas ja Tartus. Enamus liikmeid on alustanud enda kohta 3-4. leheküljelise „tulemuste ja mõju kommunikatsiooniraporti“ koostamist. Seal on välja toodud nende muutuse teooria, ülevaade eelmise kahe aasta tegevusnäitajatest ja tulemustest ning nende mõju illustreerivad sihtgrupi esindajate lood.

Septembrist veebruarini tegime koostööd Gina Mankiniga, kes sai Studienstiftung des Deutschen Volkes stipendiumi, et otsida Eesti sotsiaalsete ettevõtete jaoks sobivaid tulemuste ja mõju indikaatoreid ning koostada näpunäidete kogumik. Ühtlasi oli tal võimalik pakkuda lisatähelepanu viiele SEVi liikmele, kes koostasid raportit oma mõjust ja nii nende dokumentide kvaliteeti tõsta.

Sotsiaalsete ettevõtete eristamise kontseptsiooni välja töötamiseks ja testimiseks tegime koostööd Domus Dorpatensise Akadeemia vabatahtlike meeskonnaga. Koostöö fookuseks valisime sotsiaalsete ettevõtete toodete-teenuste eristamise ja pakkumise äriklientidele. Eri kokkusaamistel liikmeid turunduse teemal küsitledes selgus nende huvi just äriklientide suhtes. Teisalt ongi selle sektori potentsiaal paljude sotsiaalsete ettevõtete paljulubav. Võrreldes teiste sihtrühmadega on seda võimalik ka kõige kiiremini testida. Välja töötatud lahendusi toodete-teenuste eristamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks on loodetavasti võimalik hiljem kasutada ka avalikkuse (st eelkõige potentsiaalsete tarbijate) teadlikkuse tõstmiseks laiemalt.

SE-de nimekirja koostamise põhimõtetes kokku leppimine ja nimekirja koostamine: mai lõpuks sai valmis statistiline ülevaade sektorist.

2. Ministeeriumide ja teiste ametkondadega seoses:

Valmis SEV-i huvikaitseplatvorm. Oluline on märkida, et huvikaitseplatvormis esitatud argumendid ja ettepanekud on muutumises vastavalt väliskeskkonna võimalustele ja vajadustele. Näiteks on tööhõivereform toonud SEV-i fookusesse just erivajadustega inimeste ja pikaajaliste töötutega tegelevate liikmete huvide kaitsmise. Samas ei muutu huvikaitseplatvormi peamine rõhuasetus: sotsiaalsete ettevõtete jaoks on Eestis tarvis terviklikku „ökosüsteemi“, millest näiteks tööhõiverefomi raames loodavad süsteemid võiksid moodustada ühe olulise osa. Praktikas töötame samaaegselt selle ökosüsteemi mitmete osadega eri ministeeriumide suunal ega pane kõike niiöelda ühele kaardile, kuna tööhõivereformi teema on praeguseks muutunud avalikkuse silmis väga vastuoluliseks.

Huvikaitseplatvorm valmis koostöös sotsiaalsete ettevõtetega. Ideede ja tagasiside kogumiseks oleme kasutanud liikmeüritusi ning otsesuhtlust, viimati nt tööhõive valdkonnas tegutsevate liikmetega.

Üks käesoleva projekti elluviimisega seotud väljakutseks osutus ebapiisav ajaressurss kõigi huvikaitse võimaluste ära kasutamiseks ja oma osaluse kvaliteetseks ettevalmistuseks. Näiteks projekti elluviimise jooksul aktuaalseks muutunud tööhõivereformi teema nõuab põhjalikku süvenemist ja analüüsi. Eelnevate kvartalite töö tulemusena õnnestus saada Siseministeeriumilt toetuse „Soodne keskkond vabaühendustele omatulu teenimiseks“ perioodiks mai 2014 – aprill 2015. Sisuliselt tähendab toetus SEV-ile ühe poole koha lisandumist (palkasime meeskonda uue osalise ajaga inimese). Selle kasutamine annab võimaluse tõsta SEV-i huvikaitsetöö kvaliteeti, tegeleda enamate teemadega süvitsi (näiteks uue riigihangete seaduse ettevalmistamine) ja kasutada käesoleva projekti tulemusi perioodil november 2015 – aprill 2016 Riigikogu valimistega ja uue koalitsioonilepingu koostamisega seotud huvikaitseks.

Ministeeriumide ja teiste ametkondadega toimus aktiivne suhtlus. Kõige olulisemad eesmärgid-tegevused on loetletud järgnevalt:
• „Sotsiaalne ettevõtlus on prioriteet uues Kodanikuühiskonna arengukavas (KODAR)“. Osalesime töörühmades, tegime kirjalikke ettepanekuid, sõnastasime ühiseid seisukohti teiste partneritega (Vabaühenduste Liit EMSL, Heateo SA). Tänase seisuga on sotsiaalne ettevõtlus arengukava koostamise taustamaterjalis ühe prioriteedina sõnastatud.
• „Tallinna LV ettevõtlus- ja sotsiaalvaldkonna meetmed toetavad sotsiaalset ettevõtlust“. Korraldasime mitmed kohtumised, alguses Tallinna Ettevõtlusametiga, hiljem laiemas ringis eri osakondade esindajatega. Tänaseks on olemas esialgne kokkulepe sotsiaalset ettevõtlust tutvustava seminari korraldamine LV töötajatele ja nende partneritele sügisel 2014.
• „Sotsiaalsed ettevõtted on abikõlbulikud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmete jaoks“. Osalesime nii avalikul kaasamiskohtumisel kui korraldasime eraldi kohtumisi. Töö sellel suunal jätkub.
• „Sotsiaalsed ettevõtted kuuluvad tööhõivereformi partnerite ringi“. Mitmed kohtumised Töötukassaga. Kuna seaduseelnõu on veel muutumises, avalikkuse kriitiline tähelepanu kõrge ja meetmed pole paigas, ei oska veel tulemusi prognoosida.
• Muud teemad, näiteks:
◦ kommenteerisime koos EMSL-iga põhjalikult uut Tulumaksuseaduse eelnõud, et seoses tulumaksusoodustusega ei langeks sotsiaalsed ettevõtted võrreldes teiste avalikes huvides tegutsevate vabaühendustega diskrimineerimise ohvriks). Tulemus pole veel teada;
◦ kommenteerisime Kodanikuühiskonna Sihtkapitali sotsiaalse ettevõtluse uue taotlusvooru kriteeriume, et need vastaksid võimalikult hästi sotsiaalse ettevõtlusega tegelejate ja sellest huvitatute vajadustele. Meie ettepanekud võeti arvesse.
◦ Tegime ettepanekud Riigihangete seaduse muutmisega seoses, mis puudutavad sotsiaalseid ettevõtteid.

14.-16. jaanuarini 2014 toimus Eesti avaliku sektori otsustajate jt olulisel positsioonil olevate riigiametnike õppevisiit Šotimaale. Visiidi eesmärgiks oli tutvuda sotsiaalsete ettevõtete sektori võimalustega riigi majandusarengu ja elanike heaolu toetamiseks. Šotimaa kuulub Euroopa parimate näidete hulka avaliku sektori ja sotsiaalsete ettevõtete strateegilisest koostööst.

Siseministeerium alustas sügisel 2013 Kodanikuühiskonna arengukava (KODAR) 2015+ koostamist (valmib 2014. aasta lõpuks), millesse oleme partnerina kaasatud. Seni oleme edastanud oma kirjalikke kommenteere. KODAR-iga oli seotud ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali strateegia kommenteerimine, mille osas esitasime oma märkused Vabaühenduste Liidu EMSL-i kaudu. Aktiivselt osalesime ka järgmise perioodi Euroopa Liidu struktuurivahendite planeerimises.

Esimest korda jõudis „sotsiaalne ettevõtlus“ eraldi tegutsemisvormina riiklikult tähtsasse dokumenti Eesti Vabariigis. Dokument “Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014-2020” (Vabariigi Valitsuse kinnitatud versioon) toob prioriteetse suuna kirjelduses “Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” välja, et antud suunas toetatakse kohalike omavalitsuste omavahelist ja partneritega (näiteks vabasektor, sotsiaalsed ettevõtted, tööturuasutused jne) koostööd sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamiseks.

Oleme kogunud kokku ka info sotsiaalse ettevõtluse huvikaitsega tegelevate organisatsioonide kohta neljas riigis: Soomes, Lätis, Venemaal ja Suurbritannias, kusjuures viimases on veel eraldi välja toodud Šotimaa kui teistsuguse praktikaga piirkonna kogemus.

3. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse maakondlike arenduskeskuste ja ettevõtlusinkubaatorite konsultantidega seoses:

Kogusime konsultantidelt ideid, millist õppematerjali nad vajaksid, et nõustada sotsiaalseid ettevõtjaid. Valmis õppematerjal, mis on kättesaadav veebilehel ja täieneb aja jooksul.

Tahame senisest rohkem sotsiaalse ettevõtluse infot pakkuda, seda ka valearusaamade ja müütide kaudu. Tegime SEVi veebilehele KKK rubriigi, kus tutvustatakse sotsiaalset ettevõtlust läbi korduma kippuvate küsimuste ja levivate väärarvamuste kaudu.

Lisaks valmis A4 trükis „Meelespea sotsiaalse ettevõtlusega alustajale“.

Meie tegemistest sai ka lugeda “Hea Kodaniku” 2-2014 numbrist (lk 38-39).