SEV on toonud sotsiaalse ettevõtluse avaliku sektori huviorbiiti

22.06.2017

 

23. mail 2017 pidas Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) üldkoosolekut, milles võeti kokku 2016. aasta ja räägiti tulevikuplaanidest aastani 2020. Kõneldi ka SEVi visioonist ja väärtustest. Korraldati töötoad investeeringute, ühisturunduse ja noorte kaasamise teemadel. Kõik kolm töötubade teemat tulid vajadustena välja liikmetega tehtud intervjuudest.

Sotsiaalsed ettevõtted inspireerivad

Üldkoosoleku avakõnes nimetas SEVi juht Jaan Aps 2016. aasta üheks olulisemaks saavutuseks isikliku kontakti värskendamist kõigi liikmetega. Silmast silma kohtumised toimusid 45 liikmega 49 liikmest. Jaan Aps osales neist kõigil ja Erkki Kubber enamusel.

Külaskäikudel saadud inspiratsiooni jagab SEV edasi, kuna on oluline, et ka uue põlvkonna seas oleks võimalikult palju sotsiaalseid ettevõtjaid. Külaskäikudel tutvuti ettevõtete töökorraldusega, tehes intervjuusid ja fotosid.

Jaan Apsi sõnul on inspireeriv näha, kuivõrd väheste vahenditega suudavad sotsiaalsed ettevõtjad teha oma kogukonnas järjepidevaid asju: „Näiteks Rakvere lähedal Vinni vallas asub hoone, mille väljanägemise põhjal võiks arvata, et maja on maha kantud. Kõigest hoolimata sünnib seal erivajaduste inimestega koostöös väga ilusaid asju, mida MTÜ Johanna sotsiaalse ettevõttena müüb.“MTÜ Johanna

MTÜ Johanna 2

Sotsiaalsete ettevõtete külastamine aitab SEVil seada katusorganisatsioonina sihte.

Sotsiaalsete ettevõtetega arvestatakse arengukavades

Kui SEV loodi, oli kõige olulisemaks eesmärgiks sotsiaalse ettevõtluse tutvustamine, et teema jõuaks pildile avaliku sektori otsustajate, eelkõige ministeeriumi ametnikele ja poliitikutele. Nüüd on sotsiaalsed ettevõtted jõudnud ka seadusloomesse.

Näiteks on sotsiaalne ettevõtlus ühena kolmest olulisest valdkonnast ära toodud siseministeeriumi kodanikuühiskonna arengukavas. Praktikas tähendab see seda, et vabaühenduse vormis tegutsevad sotsiaalsed ettevõtted saavad osaleda mitmetes Kodanikuühiskonna Sihtkapitali taotlusvoorudes, mille abil saab investeerida oma tiimi, organisatsiooni või siis konkreetsemalt ettevõtlusmudeli arengusse.

Alates 2016. aastast on sotsiaalne ettevõtlus ühe teemana sees sotsiaalministeeriumi loodud superarengukavas ehk heaolu arengukavas , mis võtab kokku nii töövaldkonna kui sotsiaalhoolekande valdkonna. Sotsiaalsed ettevõtted tegelevad näiteks kaitstud ja toetatud töö pakkumisega, ehk siis töövõimaluste pakkumisega vähenenud töövõimega inimestele ja teistele inimestele, kes ilma toeta ei leia avatud tööturul töökohta või pole neil võimalik muidu jõuda kaitstud tingimustesse töötama. Koostöös töötukassaga pakutakse lühiajalist kaitstud tööd ja koostöös sotsiaalkindlustusametiga pikaajalist kaitstud tööd. Heaolu arengukavas ära märkimine annab ka stabiilsust, et nende teenustega liigutakse edasi.

Riigihangete seaduse eelnõus on sotsiaalsed ettevõtted samuti välja toodud. Näiteks plaanitakse lubada vabatahtliku võimalusena hangete reserveerimist kaitstud töö keskustele, ükskõik kas riigiasutus ostab meeneid, pesumajateenust või kohviku teenust. Hankija saab öelda, et endiselt on võrdne konkurents, kui omavahel võrdselt konkureerivad need ettevõtted, kelle töötajaskonnast on tõestatult 30% vähenenud töövõimekusega töötajad. Järgmise paari aasta suur tööpõld ongi selles, et esimesed julged avaliku sektori asutused, kas siis riigi tasemel või kohaliku omavalitsuse tasemel,  prooviksid ära töökeskustele reserveeritud hanke.

Riigikantselei avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm  viib  Tartu Ülikoolis väga professionaalselt uuringut, mille tulemiks on väga konkreetsed ettepanekud, kuidas erinevates tugimeetmetes luua erinevatele sotsiaalsetele ettevõtetele võrdsed võimalused. Praegu kogevad sotsiaalsed ettevõtted olukorda, et tahetakse saada näiteks EASist toetust, aga vabaühendusele seda ei anta. Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt on äriühingutel võimatu toetust saada. Rakkerühma ettepanekud lähevad riigikantselei kaudu valitsusele. Kuna sotsiaalne ettevõtlus on ka valitsuse tegevuskavas, on lootust, et valitsuse liikmed vaatavad neid ettepanekuid ja annavad ametnikele signaale, et mida muuta.

SEVi meeskonna ja liikmete kohtumistel räägiti palju teemal, kas sotsiaalsed ettevõtted vajavad eraldi juriidilist vormi. Teema käsitlemine loob võimalusi kompromissvariantideks. Näiteks võib avalik sektor öelda, et hoiame Eesti õigusruumi lihtsa. Et eraldi vormi sotsiaalsetele ettevõtetele ei tule. Sel juhul tuleb anda võrdsem juurdepääs tugimeetmetele ja luua läbipaistvama võimaluse ka osaühingutele ning tulundusühistutele sotsiaalse ettevõtlusega tegelemiseks.

Avalikku sektorit tuleb julgustada

Kui riigihangete seaduse ettevalmistamise juures on SEV sotsiaalseid ettevõtteid esindanud peamiselt üksi, siis seaduste rakendamine saab õnnestuda vaid sotsiaalsete ettevõtete koostöös. Koos saame survestada ja inspireerida, et selliseid hankeid julgetaks teha.

SEV soovitab sotsiaalsetel ettevõtetel alustada koostööd avaliku sektoriga meenete hankimisest. Riigiasutused jagavad palju nänni oma koostööpartneritele: pastakaid, vihmavarjusid, tasse jne. Kui meenete hange läheb riigiasutusel hästi, siis julgevad nad vaadata ka muudesse valdkondadesse.

Võimalik, et sotsiaalsed ettevõtted peavad koostööd tegema ka tellimuste täitmisel. Kõige rumalam olukord, kui mõni riigiasutus sellise hanke teeb, kuid ei leia sellele kvaliteetseid pakkujaid.

Mitmed sotsiaalsed ettevõtted, kes üldkoosolekul osalesid, rõhutasid, et kaitstud töö teenust ei saa tellida vähempakkumisega. Kui soovida klientidele kvaliteetset teenust, tuleb arvestada ka teisi tegureid peale hinna.

SEVil on konstruktiivsed suhted sotsiaalkindlustusameti ja töötukassaga. SEVil on legitiimsus rääkida liikmete väljakutsetest ja ka võimalustest nii, et ühtki konkreetset organisatsiooni ei nimetata. SEV saab seda teha neutraalselt.

SEV seab sihid kõrgele

2016. aastal said teoks ka mitmed programmid ja projektid, mille kohta saab täpsemalt lugeda SEVi värskest aastaaruandest.

Jaan Aps üldkoosolekul

Kuni aastani 2020 soovib SEV keskenduda sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju edendamisele, mis tähendab, et SEVi kui organisatsiooni põhieesmärk ei muutu. SEVile on võrdselt olulise tähtsusega on nii koostöö arendamine avaliku sektoriga kui turundustugi liikmetele ja tarbijatele.

SEVi eesmärk sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas on ühiskondliku heaolu loomine, mis hõlmab ka keskkonnakaitset. Sotsiaalsed ettevõtted ei ole Eesti ärimaastikul valged varesed. Nende mõju on selgelt eesmärgistatud, ärimudelid on elujõulised ja tooted ning teenused on kvaliteetsed.

SEV organisatsioonina saab inspiratsiooni Suurbritanniast. Sealsed sotsiaalsed ettevõtted on selgelt eristatud ja neil on selged kokkulepped eri sektoritega. Suured äriettevõtted ostavad sotsiaalsetelt ettevõtetelt hinnangute kohaselt miljardi naela eest teenuseid ja kaupu aastaks 2020. Eestis võime jõuda sarnase olukorrani viie või kümne aasta pärast.

Juuni lõpus tuleb SEVi tiim avalikkuse ette strateegiaga aastateks 2017-2020.

Katrin Jõgisaar,