23. jaanuaril said MTÜ Mondo seminariruumis kokku sotsiaalsed ettevõtjad, riigiasutuste spetsialistid ja ettevõtluskeskkonna ning kodanikuühiskonna arendajad, et üheskoos korraldada ajurünnak sotsiaalse ettevõtluse turundusmärgise arendamiseks. Turundusmärgise idee on aidata suurendada sotsiaalsete ettevõtete toodete ja teenuste müüki. Mida rohkem teenivad sotsiaalsed ettevõtted raha, seda rohkem on neil ju vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks, olgu need eesmärgid siis seotud tööhõive, keskkonnakaitse või millegi muuga.
Kokku saanud otsisid vastuseid küsimustele: kellele võiks märgis suunatud olla, kuidas märgist rahastada ja tutvustada ning mis kasu saavad ettevõtted märgisest.
Kuna Eestis puudub sotsiaalsetel ettevõtetel kindel juriidiline vorm, arutleti kõigepealt selle üle, kuidas sotsiaalseid ettevõtteid määratleda. Tegevusala järgi sotsiaalseid ettevõtted määratleda ei saa, kuna tegevusalade lõikes on varieeruvus suur. Jõuti järeldusele, et sotsiaalsed ettevõtted tunneb ära põhikirjalise eesmärgi, mõju hindamise ja järjepidevuse järgi. Näiteks võib ettevõte võtta eesmärgiks puuetega inimestele töö pakkumise. Sotsiaalne ettevõte keskendub just selle eesmärgi täitmisele. Kui näiteks puuetega inimesi palkav kohvik ei too piisavalt sisse, siis sotsiaalne ettevõte loobub kohviku ideest ja otsib puuetega inimestele mõne muu töö. Ettevõte, mis pole sotsiaalne ettevõte ilmselt loobuks samas olukorras puuetega inimestest kui tööjõust.
Leiti, et märgise edukuse üheks aluseks on selle mõistetavus. Toodi paralleele vastutustundliku ettevõtluse märgisega. Mis eristab sotsiaalset ja vastutustundlikku ettevõtlust? Nii ettevõtted, kelle müügitulusid peaks märgis suurendama kui ka tarbijad, kes peaksid märgise abil sotsiaalsete ettevõtete tooteid ja teenuseid leidma, peavad pakutut mõistma. Sotsiaalseid ettevõtteid ühendab valmisolek avalikustada infot oma sotsiaalse mõju kohta. Näiteks õigusbürood on vastutustundlikud, kui nad pühendavad mõnel aastal teatud mahus tunde keskkonnakaitset toetavate teemade nõustamiseks, SEVi liige Keskkonnaõiguse Keskus on sellele eesmärgile pühendunud aga täisajaga, mis teeb temast sotsiaalse ettevõtte.
Osalejad leidsid, et sotsiaalsete ettevõtetele võiksid kehtida mingid kindlad arvuliselt mõõdetavad kriteeriumid, näiteks kui suure osa kasumist nad sotsiaalse eesmärgi täitmisse peavad investeerima. Märgis aitaks sotsiaalse ettevõtluse valdkonda tutvustada, kuna märgisega tooted ja teenused moodustaksid selge kogumi.
Enamus osalejaid olid nõus, et märgis võiks olemas olla, aga see ei tohiks olla suunatud kitsale ringile. Kui suunata sotsiaalsete ettevõtete märgis algselt ainult ühe sihtgrupi või tooterühma (näiteks puuetega inimeste käsitöö tutvustamisele), siis on oht, et märgis muutub kitsa niši tooteks. Hiljem on teda väga keeruline rakendada kogu valdkonnale. Kas märgis peaks olema suunatud pigem sotsiaalsete ettevõtete toodetele ja teenustele või ettevõtetele endile, selles osalejatel ühist meelt polnud. Sotsiaalsed ettevõtted tegelevad kindlasti ka oma mõju hindamisega. Mõju hindamine võiks olla üks osa märgise taotlemisest. Märgise saamise tingimuseks ei tohiks olla SEVi liikmestaatus.
SEVi hinnangul on turundusmärgise nähtavuse ja usaldusväärsuse mõttes suurimaks eeskujuks Suurbritannia sotsiaalse ettevõtluse märgis Social Enterprise Mark. Seda märki arvestavad ostmisel mitte ainult eraisikutest kliendid, aga ka suurkorporatsioonid ning hangete kaudu ka avaliku sektori asutused.
„Seminaril osalejatest oli palju, kuna SEV sai positiivse kinnituse, et märgise arendamisega tuleb edasi liikuda. Mitmed osalejate poolt antud ideed näitasid meile võimalusi, mida me enne ei osanud märgata. Näiteks soovitati teha koostööd vastutustundlike ettevõtetega, et nad ostaksid sotsiaalsete ettevõtete kaupu ja teenuseid,“ selgitas ürituse läbiviija Jaan Aps. SEV on ajurünnakul osalejatele tänulik ka mitmete riskide välja toomise eest, näiteks seoses sotsiaalsete ettevõtete märgistatavate toodete kvaliteedi tagamisega. Edasi hakkab SEV tegelema praktiliste küsimustega, et mõista, kuidas märgise abil müüki suurendada.
Kaasa mõtlejatele, kelle hulgas olid:
– Sotsiaalsed ettevõtjad (Hea Hoog, Keskkonnaõiguse Keskus, MTÜ Mondo ja praegu Ajujahi konkursil 30 parima seas olev Liis Proosi eest veetav algatus Merkuur, kes korraldab mobiilseid töötubasid noorte kurssi viimiseks tehnoloogia- ja insenerivaldkondadega).
– Riigiasutused (Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm).
– Ettevõtluskeskkonna ja kodanikuühiskonna arendajad (Teenusmajanduse Koda, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital).
– SEVi tiimist osales Katrin Jõgisaar.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik on tänulik ka toetajatele, kelle abil on olnud võimalik märgise analüüsiks ja potentsiaalseks käivitamiseks vajalikud tegevused ette võtta. Ajurünnaku aluseks olnud analüüsi toetas Riigikantselei avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm. Analüüsi käigus rahvusvahelisi õppevisiite toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. SEVi arengusuundade (st strateegia) uuendamist ning edasist ellu viimist toetavad Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Aitäh osalejatele ja toetajatele!
,