Sotsiaalse ettevõtluse mõiste võeti Eestis kasutusele 2005. aastal
29.03.2019Kui sotsiaalprojektid on sageli ühekordsed ettevõtmised, siis sotsiaalne ettevõtlus tähendab järjepidevat tegutsemist ja enese ära majandamist. Sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks. Katrin Jõgisaar uurib, millal ja miks tekkis Eestis sotsiaalne ettevõtlus.
Ettevõtluse ajalugu ulatub Eestis juba esimese vabariigi aegadesse. Esimesed sotsiaalsed ettevõtted asutati 1990. aastate alguses, kui Nõukogude Liit lagunes ning tekkisid vabaühendused.
Tollal ei nimetatud neid veel sotsiaalseteks ettevõteteks, vaid tehti lihtsalt seda, mis aitas kõige paremini ühiskonna sotsiaalseid probleeme lahendada. Sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks teenitud tulu kirjeldati väljenditega “omatulu teenimine”, “avalike teenuste delegeerimine” või “ettevõtlustulu teenimine”.
1990. aastatel oli sotsiaalne ettevõtlus ka maailmas veel väga uus mõiste. Sandra Waddock ja James E. Post lõid alles 1991. aastal täpsema definitsiooni: sotsiaalsed on need erasektori ettevõtjad, kellel on roll oluliste muutuste läbi viimises nii avalikus sektoris kui ka teatud sotsiaalsetes probleemides.
1990. aastal hakati ka Euroopa Liidus ettevõtluse sotsiaalsetele eesmärkidele tähelepanu pöörama. Euroopa Liidu Komisjonis loodi sotsiaalmajanduse üksus ning Euroopa parlamendis moodustati sotsiaalmajanduse töögrupp.
Itaalia oli esimene riik, mis andis 1991. aastal sotsiaalsele ettevõtlusele eraldi juriidilise vormi. 2004. aastal tutvustas Ühendkuningriigi valitsus teist sotsiaalse ettevõtluse vormi – kogukonna huvides töötavat ettevõtet (ingl k Community Interest Company). 2004. Aastal võeti vastu ka Soome sotsiaalse ettevõtluse seadus, mis määras sotsiaalseteks ettevõtted, kelle tööjõust moodustavad vähemalt 30% sotsiaalsesse riskirühma kuuluvad inimesed – pikaajalised töötud või erivajadusega inimesed.
Eestis hakati sotsiaalsetest ettevõtetest kui eraldi tegevusvormist teadlikult rääkima 2005. aastal, kui Heateo SA tõlkis David Bornsteini raamatu “Kuidas muuta maailma”. Esimestel aastatel levis sotsiaalse ettevõtluse idee aeglaselt – seda toetas üksnes Heateo SA, Eesti Päevalehe ja Hansapanga korraldatud sotsiaalse ettevõtja konkurss. Heateo SA korraldatud kodutute jalgpalli projekt 2006. aastal leidis ühiskonnas sotsiaalse ettevõtluse näitena tugevat vastukaja.
Mõiste jõudis 2007. aastal Eesti kodanikuühiskonna lühisõnastikku, mis ütleb, et terminiga sotsiaalne tähistatakse eraettevõtteid, mida rakendatakse mitte kasumi teenimise, vaid ühiskonna paremaks muutmise abinõuna. Sotsiaalses ettevõttes on tihtilugu oluline ühe innovatiivse isiku – sotsiaalse ettevõtja – algatus.
2009. aasta sügisel pani Heateo SA üliõpilaste äriideede konkursil Ajujaht välja sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna suurusega 50 000 krooni. Sotsiaalse ettevõtluse tutvustamine oli osa konkursi kommunikatsioonist, mis aitas mõiste levikule kaasa. 2009. aastal saavutas taaskasutusmoega tegelev sotsiaalne ettevõte Re-Use Republic Ajujahil teise koha.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) alustas 2010. aastal spetsiaalselt sotsiaalsetele ettevõtetele suunatud toetusprogrammidega. Sotsiaalset ettevõtlust hakati selgemalt nägema kui tuluallikate poolest mitmekesist ja elujõulist rahastusmudelit, mille abil vabaühendused rahuldavad regulaarselt ja pika aja jooksul eri sihtrühmade vajadusi.
Samal aastal alustas Heateo SA sotsiaalse ettevõtluse koolituste pakkumist, mille käigus koolitati kõiki Maakondlike Arenduskeskuste ettevõtlus- ja mittetulundusühingute nõustajaid.
2011. aasta oktoobris avaldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse teemal „Sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne ettevõte”. Väljaandes öeldi, et sotsiaalne ettevõte on üks Euroopa sotsiaalse mudeli põhielemente, mis on tihedalt seotud Euroopa Liidu 2020. aasta strateegiaga ning annab olulise panuse ühiskonda. Samuti tõdeti, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad tagama, et sotsiaalsed ettevõtted oleksid kaasatud riiklikesse ettevõtetele suunatud poliitika algatustesse ja programmidesse võrdsetel tingimustel teiste ettevõtlusvormidega ning et nendega arvestataks nagu teiste ettevõtlusvormidega.
2011. aasta oktoobris avaldas Euroopa Komisjoni teatise “Sotsiaalettevõtluse algatus”, milles toodi esile 11 esmatähtsat tegevust kolmel eesmärgil: sotsiaalsete ettevõtete ligipääsu soodustamine rahastusele, sotsiaalse ettevõtluse nähtavuse suurendamine ning juriidilise keskkonna arendamine.
11. aprillil 2012 asutati KÜSK-i toel Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV), mis on katusorganisatsioon Eesti sotsiaalsetele ettevõtetele. Võrgustiku algatusgrupp tegutses Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu eestvedamisel ning koostöös Heateo Sihtasutusega. Kui 2012. aastal oli SEVil 19 organisatsiooni, siis 2019. aastal on liikmeid juba 51. Võrgustik tegutseb nii liikmes- kui eestkoste organisatsioonina.
Kuna sotsiaalse ettevõtluse valdkond on lai ning Eestis puudub ühtne süsteem määratlemiseks, siis suur osa Eestis tegutsevatest organisatsioonidest ei pruugi endale teadvustadagi, et tegelevad igapäevaselt sotsiaalse ettevõtlusega. Sellest tulenevalt on ennast sellena ametlikult määratlenud organisatsioonide arv võrdlemisi väike.
2016. aastal lõid Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Briti Nõukogu gümnaasiuminoortele ettevõtlusprogrammi Changemakers Academy, mis annab tuule tiibadesse uutele sotsiaalsetele ettevõtetele. Changemakers Academy on gümnaasiuminoortele mõeldud konkurss, mille eesmärk on anda osalejatele põnev ja arendav isiklik sotsiaalse ettevõtluse kogemus. Igal aastal on töötatud koos 150 noorega.
KÜSKi ja Heateo SA algatasid 2016. aastal NULA inkubaatori konkursi leidmaks lahendusi probleemidele, mis puudutavad suurt osa meie ühiskonnast. NULA inkubaator pakub idee algfaasis tiimi vajadustele kohandatud arengukava koos vajaliku mentorlusega. Inkubaator on kaheosaline – esimesed kaks kuud on kümnel meeskonnal võimalus oma ideed täpsustada ning testida. Viis meeskonda saavad võimaluse põhjalikumalt ideed edasi arendada. 2019. aastal on NULA inkubaatori koolitajaks ka Jaan Aps, kes on SEVi asutajaliige.
2016. aastal moodustati avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm, mida asus juhtima Maarjo Mändmaa. Rakkerühma ülesandeks on avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks töötada välja poliitikasuunised ja lahendused. Muuseas otsib rakkerühm vastust küsimusele, kuidas avaliku sektori asutused saavad avalikke teenuseid koos osutada või kaasata erasektorit või vabaühendusi (sh sotsiaalseid ettevõtteid), et parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning avalike teenuste pakkujate suutlikkuse ning järjepidevuse tõusu organisatsioonidena. Rakkerühma on kaasatud ka SEV.
2016. aastal panid SEV ja SEB pank Eesti suurimal äriideede konkurssil Ajujaht parimale sotsiaalsele ettevõttele välja 5000 euro suuruse eripreemia. Eripreemia võitis MTÜ Pesapuu, mis pakub Kriidiku arendavate nukkude tootmisel tööd pikaajalistele töötutele ja erivajadustega inimestele.
2017. aasta kevadel toetasid SEB pank ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahalise süstiga Ajujahis kõige kaugemale jõudnud sotsiaalse ettevõtluse äriideed, mille sai endale 30 parema sekka pääsenud tehnoloogia ja inseneeria valdkonna töötubade, huviringide ning teemapäevade korraldaja Merkuur.
2017. aasta 1. septembril jõustus uus riigihangete seadus, mille kohaselt arvestatakse riigihangete planeerimisel ja korraldamisel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega. Hankija võib hankelepingu hinna või kulu suuruse riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata ja hinnata pakkumusi ka üksnes kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumide alusel.
2018. aasta kevadel sai Ajujahi parimaks äriidee sotsiaalse ettevõtluse kategoorias Triumf Health, mis on krooniliselt haigetele lastele läbi mängu psühholoogilist tuge pakkuv startup. 5000 euro suuruse auhinna panid välja SEB ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.
2018. aastal avas SEV KÜSKi toel Maailmamuutjate registri ning ootab ühinguid sellega liituma. Maailmamuutjate register on ühingute jaoks praktiline enese analüüsimise ja tegevuste planeerimise tööriist, mis aitab atraktiivselt näidata oma mõju võimalikele partneritele ja rahastajatele. Register hakkab koondama infot Eesti maailmamuutjate kohta.
2018. aastal avaldas SEV raamatu “Kuidas saada ärihundiks? Aktiivse turunduse ja müügi nipid”. Tegu on esimese eesti keeles ilmunud käsiraamatuga, mida on võimalik kasutada just sotsiaalsetel või sotsiaalselt vastutustundlikel ettevõtetel rääkimaks oma lugu ning tehes esimesi samme oma turunduse ja müügi arendamiseks.
Koostas Katrin Jõgisaar, SEV / Bioneer.ee. Pildistas Ekke Sööt.