AaAaAa
Sotsiaalse ettevõtluse sektor on Eestis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Sektori mahtude suurenemist nii majanduslikus mõttes kui tööandjana näitab Vabaühenduste Liidu EMSL, Statistikaameti ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku koostöös valminud esimene Eesti sotsiaalse ettevõtluse statistiline aruanne. Sektorisse kuuluvate organisatsioonide elujõulisus kasvab, mis näitab, et Eestis on sotsiaalsete ettevõtete kujul tegemist toimiva mudeliga ühiskondlike väljakutsete rahuldamiseks.
Uuring valmis projekti “Sotsiaalse ettevõtluse statistilise ülevaate loomine” käigus, mida rahastas Euroopa Komisjon, et pakkuda poliitikakujundajatele ja teistele olulistele sidusgruppidele usaldusväärset infot sotsiaalsete ettevõtete rolli kohta kohalikus majanduses. Osaliselt toetas statistika valmimist ka Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.
Valim koostati 2012. aasta andmete alusel, andmeid uuriti perioodi 2009–2012 kohta. Uuringusse kaasati 125 organisatsiooni, kelle puhul saab kindlalt öelda, et nad tegutsevad sotsiaalsete ettevõtetena. Potentsiaalselt on sotsiaalseid ettevõtteid siin veel vähemalt 800, keda ei kaasatud valimisse andmete ebapiisavuse tõttu. Samas on Eesti kontekstis tegemist piisava valimiga, et trendid põhjendatult välja tuua.
“Sotsiaalseid ettevõtteid on teistest organisatsioonidest suhteliselt keeruline automaatselt eristada. Organisatsioonid valiti välja kõigepealt äriregistri tulemiaruannete andmete filtreerimise teel tegevusala ja ettevõtlustulu suuruse järgi, millele järgnes hulk käsitsi tööd. Lisaks oli oluliseks tingimuseks, et organisatsioon oleks kodanikualgatuslik ja sõltumatu, st asutajate hulgas ei oleks riigi ega KOV üksusi, samuti ettevõtteid,” selgitas valimi moodustamist projektijuht Riinu Lepa, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige. “Käsitsi tööna vaatasime läbi paljude organisatsioonide majandusaasta aruannete tegevusaruande osad, põhikirjad, veebilehed ja muud avalikud andmed, et tuvastada sotsiaalse ettevõtluse kriteeriumidele vastav tegevus. Seejuures lähtusime projektis Euroopa Komisjoni sotsiaalse ettevõtluse määratlusest. Loodame lähitulevikus jõuda situatsiooni, kus sotsiaalseid ettevõtteid saab andmebaasist eristada konkreetse parameetri abil.”
Uuringust selgus, et sotsiaalsed ettevõtted paiknevad üle Eesti, kuid eelkõige Harjumaal (sh Tallinnas) ning Tartumaal (sh Tartus). Eestis puudub neile eraldi juriidiline vorm, seejuures enamus tegutseb mittetulundusühingute või sihtasutustena. Samas leidub ka kasumijaotusest loobunud osaühinguid ja vabaühenduse-äriühingu koostöövorme. Iseloomustades sotsiaalsete ettevõtete tegevusvaldkonda, siis 38% ettevõtetest on selleks sotsiaalhoolekanne, 7% haridus ning 54% jagunevad erinevate valdkondade vahel.
“Meil on hea meel, et saime Euroopa Komisjoni rahastuse toel sotsiaalse ettevõtluse teema uurimisega algust teha ja Eestis tegutsevaid ühiskondlikult aktiivseid ühendused luubi alla võtta,” sõnas Agnes Naarits, Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja asetäitja. “Täna esitletud tulemused on valminud tõelise „rätsepatööna“ ja seetõttu on selline töö suhteliselt kallis. Et sellist infot edaspidi lihtsamalt saada, on tarvis andmeallikatega veel palju tööd teha. Aga see oli huvitav teekond.”
Sotsiaalsed ettevõtted on muutunud jätkusuutlikumaks, mis kajastub suurenenud ettevõtlustulu osakaalus kogutuludest ning annetusi ja toetusi kaasavate organisatsioonide vähesuses (ligi kolmandik organisatsioone ei saa annetusi ja toetuseid). 2012. aastal oli sotsiaalsete ettevõtete kogutulu 36,6 miljonit eurot, sellest 24,4 miljonit ettevõtlustulu.
Valimi ettevõtlustulu kasv on olnud keskmiselt 18% aastas ning üksuste juurdekasv 7% aastas. Sektori kasvust olulise osa annavad seega juba tegutsevad ettevõtted. Sotsiaalsetes ettevõtetes töötas 2012. aastal ligikaudu 1400 inimest.
“Ettevõtlustulu teenimine muudab sotsiaalsed ettevõtted elujõulisemaks võrreldes paljude ainult heategevusrahast või projektitoetustest sõltuvate vabaühendustega,” kommenteeris Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees Jaan Aps. “Sõltumata konkreetsest tegevusvaldkonnast on sügavama jälje jätmiseks igal juhul tarvis pikaajaliselt ja stabiilselt tegutseda. Ettevõtlustulu teenimine on turumajanduse tingimustes üks olulisemaid võimalusi positiivse muutuse loomise rahastamiseks, olgu tegemist puuetega inimeste tööhõive või hoopis uuskasutusega.”