23. novembril toimus projekti raames esimene sotsiaalsete ettevõtjate kohtumine. Seminaril keskendusime Eesti sotsiaalsete ettevõtjate vajaduste väljaselgitamisele ja võimalike lahenduste arutamisele. Pikema protokolli leiab siit, kuid lühidamalt on tulemused järgmised:
Vajadus 1. Tuntuse ja hea maine loomine ühiskonnas
Loodav sotsiaalse ettevõtluse koostöövõrgustik peab aitama kaasa sellele, et sotsiaalse ettevõtluse tegevusvorm muutuks tuttavaks ja omaseks igale eestimaalasele. Praegu tuleb sotsiaalsetel ettevõtjatel tegeleda lisaks oma sisulise tegevusvaldkonna eestkostele liialt palju ka oma tegevusvormi (sotsiaalne ettevõtlus) valiku põhjendamisega. Kõige minimaalsema vajaliku tegevusena peaks kogu info sotsiaalse ettevõtluse kohta olema tehtud kättesaadavaks võrgustiku kodulehel. Eraldi rõhutati vajadust selgitada, et sotsiaalsed ettevõtted võivad tegutseda väga erinevates valdkondades, sealhulgas võimaluste loojana maapiirkondades (sport, kultuur jms).
Mitmed üritusel osalejad rõhutasid vajadust eraldi juriidilise vormi järele, sest nende sotsiaalse ettevõtluse tegevusvorm seostub seostub avalikkuse jaoks liiga suurel määral mittetulunduslike kodanikuühendustega ja nendega seonduvate märksõnadega, näiteks „heategevus“ ja „tasuta“. Taolist väärarusaama kinnistab ka juriidiline vorm, mille enamus sotsiaalseid ettevõtjaid on endale olude sunnil valinud: mittetulundusühing. Teised osalejad arvasid, et piisab lihtsalt laiemast teavitusest selle kohta, et ka mittetulundusühingud võivad ettevõtlustulu teenida.
Kindlasti on tarvis teha uuringuid sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju hindamiseks: kui palju nad ühiskonda panustavad ja näiteks maksumaksjate raha kokku hoiavad? Tehti ka järgneva ettepaneku: võrgustik võiks hakata selgete kriteeriumide alusel väljastama „sotsiaalse ettevõtte märki“ vms. Sellist usaldusväärsuse garantiid omavate sotsiaalsete ettevõtete tooteid ja teenuseid oleks võimalik avalikkusele eraldi reklaamida. Võimalusi on teisigi – näiteks sõlmida kokkuleppeid kaubanduskettidega tunnustatud sotsiaalsete ettevõtete toodete müügiks.
Vajadus 2. Rohkem kompetentseid ja läbilöögivõimelisi inimesi
Sotsiaalsed ettevõtted vajavad praegusest rohkem positiivseid ja teotahtelisi inimesi oma tegevustes kaasa lööma. Ühelt poolt saab võrgustik sellele kaasa aidata kommunikatsiooniga, et valdkond talentidele atraktiivsemaks muutuks. Teisalt aitab üldine toetus sotsiaalsete ettevõtete tugevdamiseks: mida rohkem organisatsioon oma tulu
teenib, seda läbilöögivõimelisemaid töötajaid on tal võimalik palgata.
Sotsiaalse ettevõtluse võrgustik saab oma tegevuste abil pakkuda organisatsioonide eestvedajatele innustust ja tunnustust (ühised üritused jm suhtlemise võimalused, mentorlus, auhinnad). Kuuluvustunnet on suure läbipõlemisriskiga sotsiaalsetel ettevõtjatel väga tarvis.
Loomulikult oleksid sotsiaalsetele ettevõtetele suureks abiks mentorlus ja eri valdkondade nõustamine. Siiani napib paljudel sotsiaalsetel ettevõtjatel ettevõtlusteadmisi ja -kogemusi. Just erinevates äritegevusega seotud valdkondades on tuge kõige rohkem tarvis. Sealhulgas saab võrgustik aidata nende teadmiste esitamisega just sotsiaalsele ettevõtjale vajaliku vaatenurga alt. Mis puudutab mentorlust, siis vähemalt igas maakonnas võiks olla üks kogenud sotsiaalse ettevõtluse tugiisik. Võrgustik võiks toetada ka nõustamisega teemadel, mille alast teadmist sisse osta on kõige kallim (juriidika, finantsjuhtimine).
Vastavate kompetentside meeskonda hankimisel tuleb mängu ka vabatahtlike kaasamise oskus. Ärisektori vabatahtlikud võivad edukalt täita tühimikke sotsiaalsete ettevõtete meeskondade teadmistes – turundusest finantsjuhtimiseni, juriidikast disainini. Võrgustik võiks võtta aktiivse rolli vabatahtlike vahendamisel sotsiaalsetele ettevõtetele. Seda nii ürituste (nt „kiirkohtingu“ formaadis) kui ka andmebaasi loomise kaudu, mis tooks kokku sotsiaalsete ettevõtjate vajadused ja professionaalsete vabatahtlike võimalused. Võrgustiku liikmed võiksid ühiselt panustades kokku panna innustava motivatsioonipaketi kõige tublimatele vabatahtlikele.
Osalejad pakkusid välja ka „naistevahetuse“ idee – sotsiaalsed ettevõtted võiksid eri kompetentsidega inimesi omavahel vahetada ja jagada. Miks mitte jagada mitme peale näiteks ühist müügimeest või raamatupidajat?
Vajadus 3. Koostöö sotsiaalse ettevõtluse sektoris
Sotsiaalsed ettevõtjad tõid välja, et seni on paljuski puudunud võimalused omavahel suhelda ja kogemusi vahetada. Võrgustiku roll on need võimalused luua – ja teha seda kujul, mis ei muutuks infoga üleküllastunud ajastul liikmetele koormavaks. Kindlasti peavad olema kättesaadavad andmed sotsiaalsete ettevõtete kohta (eesmärgid, sihtrühmad, mida vajavad ja ise pakuvad). Luua tuleb ka erinevad võimalused üksteiselt nõu küsimiseks (foorum) ja kogemuste vahetamiseks (korrapäraselt toimuvad üritused). Võrgustik saab aidata kogu seda suhtlust sujuva ja korrastatuna hoida. Kindlasti on tähtis ka rahvusvahelise kogemuse Eestisse toomine ja vastavate koostöövõimaluste loomine, näiteks uute turgude leidmine Eesti sotsiaalsete ettevõtjate jaoks.
Osalejad rõhutasid vajadust vältida koostööga kaasnevaid riske. Tähtis on hoiduda konkureerimisest seoses toetuste või turu jagamisega. Ideede vargus peab olema välistatud.
Sotsiaalse ettevõtluse puhul on konkureerimise asemel palju mõistlikum leida sisulisi koostöövõimalusi. Näiteks võiksid eri organisatsioonid pakkuda sama teenust eri piirkondades. Võrgustiku abil oleks võimalik leida kontakte ja ressursse ka muudel teemadel, näiteks ühe toote tootmistsükli jagamisel eri organisatsioonide vahel.
Vajadus 4. Toetusmehhanismid sotsiaalsetele ettevõtjatele
Sotsiaalsetel ettevõtetel on tarvis just neile mõeldud toetusmehhanisme: stardi- ja investeeringutoetuseid, kohti ettevõtlusinkubaatorites. Praegu jäävad sotsiaalsed ettevõtjad „halli tsooni“. Kodanikuühiskonna projektirahastus ei sobi väga hästi ettevõtluse käivitamiseks ja laiendamiseks. Teisalt ei vasta sotsiaalsed ettevõtted tavaettevõtluse toetajate praegustele kriteeriumidele ja harjumustele. Just eri rahastajate harimine sotsiaalse ettevõtluse toetamise osas on kindlasti üheks võrgustiku ülesandeks.
Eestkostevõrgustiku rolliks peab kindlasti olema lobitöö seadusandluse kohandamisel. Uuringute abil tuleb näidata, kuidas edukad sotsiaalsed ettevõtted võivad luua tavaettevõtlusest rohkem väärtust ja hoida kokku maksumaksja raha. Sedasi saab põhjendada, et näiteks riigihangete läbiviimisel või sotsiaalmaksu kogumisel tehtaks sotsiaalsetele ettevõtjatele eeliseid. Erinevatel sotsiaalse ettevõtluse tegevusvaldkondadel on ka väga spetsiifilisi huvikaitse vajadusi: näiteks seoses erivajadustega inimeste tööjõu kaasamisega või väiketootmisega maakohas. Võrgustik peaks jõudumööda ka nende vajadustega tegelema.
Lisaks käidi välja idee koostöö algatamisest vastutustundlike ettevõtete mõttekojaga. Vastutustundlikud ettevõtted panustavad igal aastal suuremahuliselt oma kogukonda. Lisaks sponsorlustoetustele võiksid nad toetada ka sotsiaalsete ettevõtete käivitamist ja laiendamist. Selle suuna edu korral oleks ühiskondlik mõju palju laiem. Seeläbi võidaksid vastutustundlikud ettevõtted oma pikaajalise positiivse maine kujundamisel senisest enam ja sotsiaalsed ettevõtted saaksid juurdepääsu eluliselt vajalikule rahalisele toetusele.