Kui traditsiooniliselt käivad kaubalavkad linnast kaugetesse maakohtadesse kaupa viimas, siis Tagurpidi Lavka toimib täpselt vastupidiselt. 2009. aastal asutatud sotsiaalne ettevõte toob väiketalunike kasvatatud kauba maalt linna. Tagurpidi Lavka eesvedajate suurimaks südamesooviks on maa- ja linnainimesi ühendada ning tõsta linlaste teadlikkust eestimaisest toidust.
Kohaliku toidu söömine toetab kogukonda
„Tagurpidi Lavka soovib muuta inimeste suhtumist toitu. Kohaliku toidu tarbimine annab väiketaludele võimaluse maapiirkonnas traditsioonilist eluviisi järgides sissetulekut teenida. Toidu eest tasutud raha jääb toetama seda sama kogukonda, mitte ei liigu välismaa vahendajatele. Just seetõttu ei taha ma osta poest Prantsuse lillkapsast, Hollandi tomateid või Hiina küüslauku,“ selgitab ettevõtmise üks eesvedajatest Riinu Lepa.
Lisaks vähendab kohaliku toidu tarbimine keskkonnakoormust, kuna transpordivahemaad on lühemad ning pakendamise ja säilitamise jaoks ei ole vaja kulutada materjale ega energiat.
Lavkas on kaks kaubaringi nädalas: üks neist esmaspeäval ja teine neljapäeval. „Toidukaup tuleb ette tellida veebipoest ette ning kaubapäeval saabub tellitud kraam meie autoga otse ukse ette või tuleb tellija ise sellele järgi Telliskivi Loomelinnakus asuvasse lattu,“ tutvustab Riinu Lepa. Tagurpidi Lavka veebipoes on alati suur valik, sest esindatud on ligikaudu 90 Eesti väiketootja ja taluniku kaup kõigist kaubakategooriatest.
Elame justkui oleks meil võtta kaks maakera
Lavka ei paku ainult mahetoitu. Lavka põhimõte on, et kohalik on parem kui kaugelt kohale toodud toit, isegi kui see kohalik ei ole mahemärgisega. Tähtis on toetada kohalikku väiketootmist ning vältida pikki transpordivahemaid.
Riinu Lepale on keskkonna- ja toiduteemad olulised, kuna inimesed tarbivad liiga palju: „Olen aru saanud, kui jätkusuutmatult inimkond on oma elu kujundanud ning see olukord üllatab mind. Tuleviku plaanimisel ei vaadata ette rohkem kui valimiste periood. Samas tarbib inimkond juba aastakümneid loodusressursse sellise tempoga, nagu meil oleks kaks planeeti ühe asemel. Tekib tunne, et tuleviku generatsioonide elukvaliteet on täiesti tähtsusetu, peaasi et endal hea ja mugav oleks.“
Tagurpidi Lavka muutub koos sotsiaalse ettevõtlusega
Riinu Lepa jõudis sotsiaalse ettevõtluseni kaks aastat enne Tagurpidi Lavka loomist, täpsemalt 2007. aastal magistritööd kirjutades. Sotsiaalse ettevõtluse kontseptsioon oli tol ajal Eestis veel üsna uus. Riinu pidi oma infot koguma muu maailma kogemustest. 2009. aastal tundis Lepa, et ta on valmis ka ise sotsiaalse ettevõtlusega tegelema.
Tagurpidi Lavka Telliskivi kirbuturul 2012. aastal. Foto pärinev Tagurpidi Lavka Facebookist
Aastate jooksul on Tagurpidi Lavka palju muutunud. „Esimestel aastatel käisime palju ise ringi ning korraldasime tunniturgusid elamukvartalites, näiteks Kadriorus, Uues Maailmas, või Telliskivi asumis. See oli tore viis kohaliku toidu huvilistega kohtuda ja suhelda. Aja jooksul saime aru, et veebipoes tellimiste kogumise ja nende kohale toimetamisega jõuame tegelikult oluliselt rohkemate huvilisteni,“ tõdeb Riinu Lepa.
Töö Tagurpidi Lavkas inspireerib Riinu Lepat igapäevaselt: „Mulle meeldib, kui see mida ma teen, omab veidi laiemat mõju kui ainult mulle endale sissetuleku ja arenguvõimaluste pakkumine. Ma soovin olla enda tegevuses teadlik looduse taastumispiiri olemasolust ning jälgida keskkonna jalajälje vähendamist.“ Lavka kõike seda pakubki!
Riinu Lepa 2015. aasta Ettevõtluspäeval Tallinnas rääkisime huvilistele Tagurpidi Lavka eesmärkidest ja tegemistest. Foto pärinev Tagurpidi Lavka Facebookist.
Lavka pälvis “Tegusa Eesti” stipendiumi
Kui 2012. aasta 11. aprillil loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV), oli Riinu Lepa aktiivse sotsiaalse ettevõtjana ka ühenduse asutajate hulgas. Ta kuulus koos Jaan Apsi ja Margit Sondbergiga ka SEVi esimesse juhatusse. Nii sai Lepa anda oma panuse, et tutvustada Eestis sotsiaalset ettevõtlust.
Tegelikult algas töö SEVi loomiseks juba varem: Riinu Lepa ja Jaan Aps taotlesid 2011. aastal KÜSKilt toetust ja korraldasid kaasavaid seminare teemal “Millist sotsiaalse ettevõtluse arendamise katusorganisatsiooni me Eestis vajame?”. Tollal räägiti partneritega ja sotsiaalsete ettevõtetega läbi võimalikud organisatsiooni vormid, tegevuste fookused, nime variandid ja kõik muu võrgustiku loomiseks vajalik. SEVi asutamine oli selle eeltöö tulemus ja Lavka oli ametlikult üks asutajatest.
„SEVist olen kasu saanud näiteks sotsiaalse ettevõtluse defineerimisel. Varem pidin Lavkat tutvustades kirjeldama alati ka sotsiaalset ettevõtlust. Kuna Eestis ühist arusaama keegi sõnastanud ei olnud, tundsin end ebakindlalt. Nüüd on see valdkond selgemini defineeritud ning ka sotsiaalseid ettevõtteid, keda näiteks tuua, on juba omajagu,“ rõõmustab Lepa.
Tänu SEVile on sotsiaalsete ettevõtete jaoks avanenud uued võimalused. Näiteks vahendab SEV Olympic Online meeskonna poolt asutatud 3000-eurost “Tegusa Eesti” stipendiumi, mille esimeseks laureaadiks valiti 2012. aastal just Tagurpidi Lavka.
“Tegusa Eesti” stipendium läks 2012. aastal Tagurpidi Lavkale.
Koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga on SEV korraldanud sotsiaalsetele ettevõtetele koolitusi ning toredaid omavahelisi kohtumisi, kus kogemusi vahetada.
Sotsiaalsed ettevõtted vajavad omaette juriidilist vormi
„Tore on näha, et sotsiaalseid ettevõtteid luuakse juurde. On ettevõtlikke inimesi, kes soovivad oma tegevusega luua positiivset muutust ühiskonnas. Samuti on tore näha, kuidas sotsiaalset ettevõtlust ka üha rohkem väärtustatakse ning püütakse erinevate toetusmeetmete, inkubaatorite, koolitusprogrammide jms abil luua keskkonda nende sujuvaks tegutsemiseks,“ lisab Riinu Lepa.
Tema meelest on sotsiaalsel ettevõtlusel ka omad murekohad, näiteks omaette juriidilise vormi puudumine. See tähendab, et ettevõtted on endiselt justkui kahe sektori vahel ripakil, sest erinetakse nii klassikalistest äriettevõtetest kui ka vabaühendustest.
Alustavatele sotsiaalsetele ettevõtetele ja ettevõtjatele soovitab Riinu Lepa realistlikult läbi mõelda oma muutuse teooria ning seda toetav ettevõtlusplaan: „Küsi endalt, kes on kasusaajad ning kes on kliendid? Kas need saavad kattuda? Või on tarvis planeerida käibe genereerimine millegi muuga? Oluline on, et tegevus saaks olla isemajandav ja jätkusuutlik. Kuigi positiivsete muutuste loomise soov võib olla suur ja entusiastlik, siis sellest üksi ei piisa. Kui käivet piisavalt ei looda, siis ettevõttel pikka pidu ei ole.“
,