Ühishuvide esindamise vajalikkus

 

4 korduma kippuvat küsimust – ja 4 vastust meie meeskonnalt.

1. Miks peab sotsiaalseid ettevõtteid toetama?

Sellepärast, et taolised organisatsioonid annavad mõnele kogukonnale või kogu ühiskonnale tervikuna palju väärtust. Sotsiaalsete ettevõtete poolt loodavaid lahendusi enamasti keegi teine ei taha, oska või ei suuda pakkuda. Sotsiaalsed ettevõtted muudavad meie elu paremaks, turvalisemaks ja mõnusamaks. Mõned näited meie liikmete positiivsest mõjust:

  • 2012. aasta lõpu seisuga oli MTÜ Abikäsi palgal 45 töötajat (endised pikaajalised töötud, paljud füüsilise või vaimse erivajadusega), nendest enamik telemarketingi ja andmesisestuse teenuste vahendamise valdkonnas. Abikäsi on oma tegevusaja jooksul aidanud teistesse organisatsioonidesse tööle jõuda ca 100 inimesel.
  • 2011. aastal suunas MTÜ Uuskasutus ringlusesse (s.t päästis prügimäelt) ligikaudu 90 tonni esemeid. Nendest suunati läbi müügi ringlusesse 37 tonni ning annetustena käsitööks ja heategevuseks 52 tonni esemeid.

2. Milleks toetada organisatsiooni, mis teenib enamuse oma tulust ettevõttena ise?

Erinevaid sotsiaalseid ettevõtteid tasub toetada erinevatel põhjustel. Mõndadel juhtudel aitab toetus neil tegevust laiendada kiiremini, kui see muidu oleks võimalik olnud. See tähendab, et ka ühiskondlikku vajadust õnnestub lahendada rohkem ja kiiremini. Teistel juhtudel aitab toetus luua sotsiaalsele ettevõttele võrdsed konkurentsitingimused. Näiteks endistele vangidele ja uimastisõltlastele töövõimalusi loova ettevõtte tegevuse lahutamatu osa on rehabilitatsiooniprogramm, mille käigus hoidmine on tavaettevõtetega võrreldes suur lisakulu. Just seetõttu koosneb osade sotsiaalsete ettevõtete tulumudel äritulu ja toetuste kombinatsioonist.

3. Milleks eelistada toetamisel sotsiaalseid ettevõtteid võrreldes teiste ettevõtetega?

Eesti riik on lähtuvalt poliitikute poolt sõnastatud eesmärkidest prioriteetsetena esile tõstnud mitmeid ettevõtluse valdkondi. Neid valdkondi toetatakse seetõttu, et taoliseid ettevõtteid tahetakse senisest rohkem ja tugevamaid. Näiteks eksportivad ettevõtted toovad (vähemalt teoreetiliselt) riiki juurde rohkem uut raha kui need, kes toodavad peamiselt siseturule. Seetõttu riik eksportijaid toetabki. Sotsiaalsed ettevõtted väärivad eelisseisundit seetõttu, et loovad ühiskonda palju rohkem väärtust ning hoiavad riigi jaoks kokku (sotsiaal)kulusid palju enam, kui nende raamatupidamise aruandest välja paistab. Sotsiaalsed ettevõtted on paremad partnerid riigile ja kohalikule omavalitsusele ka avaliku teenuste pakkumisel, sest suudavad seda teha stabiilsemalt ja kvaliteetsemalt kui projektipõhised vabaühendused.

4. Miks sotsiaalseid ettevõtteid seni piisavalt ei toetata?

Sotsiaalsed ettevõtted jäävad „halli tsooni“. Nad tekitavad kahtluseid kodanikuühiskonna rahastajates: „Kas ettevõtlustulu teenimine ikka teenib kogukonna huve?“ Tavapäraste projektipõhiste algatuste toetamine võib tunduda turvalisem isegi juhul, kui need pole pikaajaliselt elujõulised. Teisalt pole sotsiaalsed ettevõtted olnud piisavalt atraktiivsed ettevõtluse rahastajatele, sest ühiskondlik eesmärk toob nii mõnigi kord kaasa madalama kasumimarginaali. Lisaks tegelevad oma kogukonna vajaduste rahuldajad seni harva ekspordiga, aga just selle edendamine on olnud Eesti ettevõtluse toetajate peamine eesmärk. Sotsiaalsete ettevõtete poolt loodava ühiskondliku väärtuse hindamine ja arvesse võtmine aitaks nende olulisust senisest paremini mõista.

Nende ja paljude teiste oluliste küsimuste osas aitavad sotsiaalsete ettevõtete potentsiaalsetel toetajatel vastuseid leida meie huvikaitsetöö tegevus.