Uuring – millised on erivajadustega inimeste käsitöökeskused Eestis?

22.06.2017

Valminud on THINK Eesti MTÜ projekti „Käsitööga tegelevate erivajadustega inimeste organisatsioonide koostöövõrgustiku loomine“ raames läbi viidud uuringu aruanne, mis käsitleb põhjalikult neid Eesti käsitöökeskusi, kus töötavad erivajadusega inimesed. Osa nendest keskustest on ka sotsiaalsed ettevõtted, tegeledes oma toodete järjepideva ja piisavas mahus müügiga.

SEV spetsialistid aitasid THINK Eestil uuringu küsimusi ette valmistada ning vastuseid analüüsida. Uuringu järeldused on väärtuslikuks sisendiks sotsiaalse ettevõtluse arengusuundade ja SEVi enda strateegia uuendamisele, mis seisab KÜSKi toetusel ees sügistalvel 2016.

UURINGUST SELGUS, et käsitöö tegemise eesmärgid varieeruvad keskuste lõikes suuresti (avatud tööturule suunamisest kuni eelkõige tegevusteraapia pakkumiseni). Keskustes on üldiselt väike arv töötegijaid (alla 20 inimese), mistõttu on väike ka tootmismaht.

Müüdavate toodete tulusus on madal ning enamasti puudub eraldi inimene, kes tegeleks keskendunult turunduse ja müügiga.

Enamus käsitöökeskuseid tajub vajadust tooteid rohkem ja tulusamalt müüa. Osad organisatsioonid sõltuvad suuresti tasuta saadavast materjalist.

Sektor tervikuna on samas võimeline tootma nii unikaalseid autoritooteid – disainesemeid –  kui ka kõrge kvaliteediga praktilist seeriatoodangut. Paljud keskused on suutelised mõlemaks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Näide kvaliteetsest seeriatoodangust: vaegnägijate valmistatud harjad (Pimedate Töökeskus Hariner)

Uuringust järeldub, et lahenduste loomisel tuleb erivajadustega inimeste käsitööga tegelevaid organisatsioone käsitleda kolmes rühmas, kellel on organisatsioonidena erinevad eesmärgid, vajadused ja võimalused.

Esimesse gruppi jaotuvad väiksemahulised ja/või väikeste müügiambitsioonidega tootjad. Küsitluse vastustest joonistus SEVi hinnangul välja kaks võimalikku probleemi, mis organisatsioone tagasi hoiab: eesmärkide ja sihtgruppide paljusus, mis segab keskendumist ja vähendab tootmisvõimekust ning asjaolu, et tootearendust mainiti vajadusena oluliselt vähem kui turunduse arendamist.

Teise grupi moodustavad suuremahulise ja/või tugevate müügiambitsioonidega tootjad.  Keskseks küsimuseks on, kuidas tõsta müüdavate toodete klientide poolt tunnetatud väärtust (hinda) ja tasuvust.

Kolmas grupp on vahendajad, kes lisaks oma toodetele vahendavad  ka teiste organisatsioonide tooteid.Nende arendamisse investeerimine võib anda kõige suurema võidu, sest nii aidatakse korraga mitmel organisatsioonil paremini müüa. Vahendajatele võiksid olla jõukohased ühised suurtellimused ja eksport.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

“Pitsiline parkimine” – näide unikaalsest disainiesemest (Merimetsa Tugikeskus)

Näiteks SEVi Facebookis juba on tekkinud diskussioon teemal, kas / milline peaks olema SEVi roll erivajadustega inimeste käsitöö müügi toetamisel.

Peeter Teder

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MTÜ THINK Eesti MTÜ projekti „Käsitööga tegelevate erivajadustega inimeste organisatsioonide koostöövõrgustiku loomine“ rahastab Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Sellele projektile kaasaaitajateks on lisaks SEVile ka Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, Töökeskus Juks, MTÜ Hingerahu ja Sotsiaalministeerium.

 

Iiris Viirpalu,