Sotsiaalse ettevõtluse sektor on Eestis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, mis näitab, et sotsiaalsed ettevõtted saavad hakkama väljakutsetega ühiskonnas. Sektori mahtude suurenemist nii majanduslikus mõttes kui tööandjana näitab Vabaühenduste Liidu EMSL, Statistikaameti ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku koostöös valminud esimene Eesti sotsiaalse ettevõtluse statistiline aruanne, mida esitleti juba 2014. aasta 13. juunil. Sotsiaalse ettevõtluse statistilise ülevaate avaldas oma viimases numbris ka Eesti Statistika Kvartalikiri.
Uuring valmis projekti “Sotsiaalse ettevõtluse statistilise ülevaate loomine” käigus, mida rahastas Euroopa Komisjon, et pakkuda usaldusväärset infot sotsiaalsete ettevõtete rolli kohta kohalikus majanduses. Osaliselt toetas statistika valmimist ka Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.
Valim koostati 2012. aasta andmete alusel, andmeid uuriti perioodi 2009–2012 kohta. Uuringusse kaasati 125 organisatsiooni, kelle puhul saab kindlalt öelda, et nad tegutsevad sotsiaalsete ettevõtetena. Potentsiaalselt on sotsiaalseid ettevõtteid siin veel vähemalt 800, keda ei kaasatud valimisse andmete ebapiisavuse tõttu. Kaasatud valim on Eesti kontekstis piisav, et trendid põhjendatult välja tuua.
“Sotsiaalseid ettevõtteid on teistest organisatsioonidest suhteliselt keeruline automaatselt eristada. Organisatsioonid valiti välja kõigepealt äriregistri tulemiaruannete andmete filtreerimise teel tegevusala ja ettevõtlustulu suuruse järgi, millele järgnes hulk käsitsi tööd. Lisaks oli oluliseks tingimuseks, et organisatsioon oleks kodanikualgatuslik ja sõltumatu, st asutajate hulgas ei oleks riigi ega KOV üksusi, samuti ettevõtteid,” selgitas valimi moodustamist projektijuht ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Riinu Lepa.
Sotsiaalsete ettevõtete arenguks Eestis on vaja neid juriidiliselt defineerida. Eesti seadusandlus ei näe sotsiaalse ettevõtte jaoks ette eraldi juriidilist vormi. Sotsiaalse ettevõtte tunnused sätestavad, et neil peab olema ettevõtlustegevus, tulu turu allikatest ning samas on seatud piirangud kasumi ja varade jaotamisele. Seetõttu on Eesti majandusruumis tegutsevale sotsiaalsele ettevõtjale kõige sobivam tegutseda mittetulundusühingu või sihtasutusena, kelle puhul on kasumi jaotamine välistatud. Leidub ka kasumijaotusest loobunud osaühinguid ja vabaühenduse-äriühingu koostöövorme. Uuritud üksustest lõviosa tegutsebki mittetulundusühingu või sihtasutusena ning vaid 7% on valinud osaühingu vormi.
Uuringust selgus, et sotsiaalsed ettevõtted paiknevad üle Eesti, kuid eelkõige Harjumaal (sh Tallinnas) ning Tartumaal (sh Tartus). 38% sotsiaalsetest ettevõtetest tegeleb sotsiaalhoolekandega, 7% tegeleb haridusega ning 54% jagunevad erinevate valdkondade vahel.
Lai tegevusalade jaotus näitab, et sotsiaalsed ettevõtted panustavad väga erinevate valdkondade edendamisse. Paljud neist loovad positiivset muutust tööd pakkudes (nt pikaajalised töötud või erivajadustega inimesed). Ülejäänud ettevõtted peavad enne teenust või kaupa müüma, et teenitud tulu abil oma ühiskondlikku missiooni ellu viia (nt vähemate võimalustega sihtrühmi materiaalselt toetada).
Valimi ettevõtlustulu kasv on olnud keskmiselt 18% aastas ning üksuste juurdekasv 7% aastas. Sektori kasvust olulise osa annavad seega juba tegutsevad ettevõtted. Uuritud organisatsioonides oli 2012. aastal tööga hõivatud kokku 1359 inimest, mis teeb keskmiselt 10,9 töökohta ühe sotsiaalse ettevõtte kohta. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmeskonnas on keskmine töötajate arv suurem (12,2).
Sotsiaalsed ettevõtted on muutunud jätkusuutlikumaks, mis kajastub suurenenud ettevõtlustulu osakaalus kogutuludest ning annetusi ja toetusi kaasavate organisatsioonide vähesuses (ligi kolmandik organisatsioone ei saa annetusi ja toetuseid). 2012. aastal oli sotsiaalsete ettevõtete kogutulu 36,6 miljonit eurot, sellest 24,4 miljonit oli ettevõtlustulu.
“Sõltumata konkreetsest tegevusvaldkonnast on sügavama jälje jätmiseks igal juhul tarvis pikaajaliselt ja stabiilselt tegutseda. Ettevõtlustulu teenimine on turumajanduse tingimustes üks olulisemaid võimalusi positiivse muutuse loomise rahastamiseks, olgu tegemist puuetega inimeste tööhõive või hoopis uuskasutusega,” kommenteeris Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees Jaan Aps.