Käesoleva abimaterjali eesmärk on pakkuda lisainfot sotsiaalse ettevõtte loomise ja arendamise kohta. Materjal valmis kevadel 2014, täiendatud 2018. Selle pani kokku Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku meeskond. Küsimused ja kommentaarid nii materjali kui sotsiaalse ettevõtluse kohta on oodatud võrgustiku meiliaadressile info [at] sev.ee.

Sisukord

1. Sotsiaalse ettevõtluse/ettevõtte olemus
2. Eristumine vastutustundlikust ettevõtlusest
3. Müüdid ja eelarvamused
4. Juriidilised küsimused
5. Sotsiaalse ettevõtte rahastamine
6. Mõistete selgus
7. Mõju hindamine
8. Sotsiaalse ettevõtluse näited ja edulood
9. Ärimudelid ja äriplaanid
10. Kust saab abi ja nõu?
11. Korduma kippuvad küsimused

1. Sotsiaalse ettevõtluse/ettevõtte olemus

Video, Jaan Aps: “Mis on sotsiaalne ettevõtlus?”

2. Eristumine vastutustundlikust ettevõtlusest

• Sotsiaalne ettevõtlus on kitsam mõiste ja tähendab ühiskondlike väljakutsete lahendamist ettevõtluse kaudu.

• Vastutustundlik ettevõtlus (ka jätkusuutlik ettevõtlus, ettevõtte sotsiaalne vastutus, CSR) on valik kõigi ettevõtete jaoks ja see tähendab majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme vabatahtlikku integreerimist ettevõtte juhtimisse ja tegevusse.

Tabel 1. Sotsiaalse ettevõtluse eristumine teistest organisatsioonidest Eestis

Juriidiline vorm	Tuluallikad	Kasum
Vabaühendus	MTÜ/SA	Annetused, toetused	Pole
Omatulu teeniv vabaühendus	MTÜ/SA	Annetused, toetused, väike ettevõtlustulu	Pole (ettevõtlustulu -> ühiskondliku eesmärgi täitmiseks)
Sotsiaalne ettevõte	MTÜ/SA/OÜ	Toimiv ärimudel.  Osadel 100%, ettevõtlusest, teistel ka annetused, toetused	Ühiskondliku eesmärgi täitmiseks
Vastutustundlik ettevõte	OÜ/AS	Tooted-teenused	Väike osa ühiskondliku eesmärgi täitmiseks, ülejäänud omanikele ja investoritele
Äriettevõte	OÜ/AS	Tooted-teenused	Omanikele ja investoritele

Vaata ka: CSR näidete kogumik

3. Müüdid ja eelarvamused

Müüt nr 1. Ettevõtluse eesmärk saab olla ainult kasumi teenimine.
Vastus: Ettevõtlus on vahend, mitte eesmärk omaette. Paljudele inimestele ongi ettevõtlus abinõuks raha teenimise jaoks, kuid mõnedele võimaluseks finantseerida oma hobiga tegelemist (nt fotograaf) või viisiks jõuda oma leiutise abil miljonite inimesteni (nt insener). Sotsiaalsetele ettevõtjatele on ettevõtlustulu teenimine vahendiks, et muuda paremaks elu oma kogukonnas või ühiskonnas laiemalt.

Müüt nr 2. Sotsiaalne ettevõtlus on ebaeetiline. Maailma paremaks muutmise eest raha küsides kaotab kogu asi mõtte.
Vastus: Paljudes annetustest sõltuvates heategevusorganisatsioonides ja projektipõhistes mittetulundusühingutes Eestis võib kohata siiraid, pühendunud… läbi põlenud, pettunud inimesi. Nad on väsinud olukorrast, kus ressursside väike maht ja laekumise ebastabiilsus võimaldab oma sihtrühma liikmetega küll tegeleda, kuid mitte lõplikult aidata. Tegevusel on mõte kadunud. Taoline olukord tundub neile abivajajate suhtes väga ebaeetiline. Sotsiaalne ettevõte suudab toimiva ärimudeli ja eduka juhtimise korral tagada endale stabiilse tuluvoo, mille abil pühenduda kogukondliku probleemi lahendamisele just nii kaua ja sellises mahus, kui tarvis. Selline lähenemine maailma paremaks muutmisele on nii mõistlik kui ka eetiline. Loomulikult on ühiskonnas olemas koht ka ainult vabatahtliku töö või annetuste abil tegutsevatele heategevusorganisatsioonidele. Iga ühiskondliku eesmärgiga algatuse juht peab läbi kaaluma, milline tegevus- ja finantsmudel aitab tal kõige suuremat muutust luua.

Müüt nr 3. Sotsiaalseid ettevõtteid pole tegelikult olemas. Seadusandluses ei mainita neid ju kusagil.
Vastus: Sotsiaalsetest ettevõtetest on Eestis enamus registreeritud mittetulundusühingute või sihtasutustena. Need on traditsioonilised vormid selge ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonidele, s.h nendele, kelle tulueelarve täitub osaliselt või täielikult tänu ise ettevõtlustulu teenimiselele. Pikemas perspektiivis jõume ka Eestis loodetavasti eraldi juriidilise vormini (nagu community interest company Suurbritannias või B-corporation Ameerika Ühendriikides). Senikaua tuleb leppida vajadusega igaühte end sotsiaalseks ettevõtteks nimetavatest organisatsioonidest lähemalt uurida: kas ühiskondliku vajaduse rahuldamine on selgelt eesmärgistatud ja tulemused numbriliselt hinnatavad ning kas ärimudel toimib ja kasum reinvesteeritakse? Kui vastused on jaatavad, ongi tegemist sotsiaalse ettevõttega.

Video, Jaan Aps: “Kuidas saab sotsiaalne ettevõte ilma eraldi juriidilise vormita olemas olla?“

4. Juriidilised küsimused

Eestis pole sotsiaalsete ettevõtete jaoks eraldi juriidilist vormi loodud. Peaaegu kõik sotsiaalsed ettevõtted tegutsevad kasumijaotuseta organisatsioonidena. Enamus nendest on registreeritud mittetulundusühingutena (MTÜ), mõned ka sihtasutustena (SA). Lisaks leidub osaühinguid (OÜ), mille osanikud on kasumijaotusest vabatahtlikult loobunud soovi tõttu järgida sotsiaalse ettevõtluse põhimõtteid ja seda otsust avalikult kommunikeerinud.

 

SEV soovitab alustavatel sotsiaalsetel ettevõtetel eelkõige:
• valida mittetulundusühingu või sihtasutuse vormi;
• kui siiski tekib vajadus luua äriühing, siis asutada osaühing MTÜ või SA poolt ja koostada iga majandusaasta aruanne konsolideeritult (üks aruanne mõlema juriidilise keha kohta kokku).

Nende soovituste tagamaadest ja potentsiaalsetest väljakutsetest loe lähemalt siit: „Sotsiaalse ettevõtja juriidiline abimees“

 

5. Sotsiaalse ettevõtte rahastamine

Kõik ettevõtted võivad vajada alustamiseks või uue suuna käivitamiseks investeeringut. Selles osas ei ole sotsiaalsed ettevõtted teistest erinevad. Lähtuvalt valitud juriidilisest vormist on sotsiaalsetele ettevõtetele kättesaadavad kas vabaühendustele või äriettevõtetele kättesaadavad toetused.

Mittetulundusühingud ja sihtasutused on saanud tuge eelkõige Kodanikuühiskonna Sihtkapitali sotsiaalse ettevõtlusega alustamise toetustest. Varem  ka Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fondist. Mõned näited on ka, kus osaühinguna registreeritud sotsiaalne ettevõte sai starditoetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.

6. Mõistete selgus

Käive – selle mõistega on segadust mittetulundusühingutes. Tavaliselt on mõeldud kaupade ja teenuste müügist saadav raha. Näiteks mittetulundusühingu eesmärgipärast tegevust, mille teostamiseks see mittetulundusühing asutati, ei käsitata ettevõtluse ja käibena käibemaksuseaduse tähenduses (EMTA). Mõnikord räägivad MTÜde juhid aga kogusissetulekutest kui käibest. Soovitame selguse mõttes kasutada mõisteid kogutulu ja ettevõtlustulu.

Puhaskasum (-kahjum) – aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe. Sotsiaalsed ettevõtted (sh mittetulundusühingu vormis tegutsevad) teenivad kasumit, lihtsalt seda ei maksta välja omanikele dividendidena, vaid reinvesteeritakse ühiskondliku eesmärgi täitmiseks.

7. Mõju hindamine

Sotsiaalne ettevõte tegutseb kahes suunas – viib ellu oma ühiskondlikku eesmärki ning tegeleb ettevõtluspoolega. Ettevõtlustegevuse tulemusi näitab majandusaasta aruanne. Selleks, et näha ühiskondliku eesmärgi saavutamise tulemusi, peab oma tegevuse mõju hindama. Kui on küsimus, kuidas mõju kirjeldamist alustada ja lihtsalt teha, siis soovitame vaadata näiteid ja juhendit Maailmamuutjate kodulehele

8. Sotsiaalse ettevõtluse näited
• Eesti Pimemassööride Ühing

Eesti Pimemassööride Ühingu (EPMÜ) eesmärk on aidata nägemispuudega inimesi massööri kutseõppe abil avatud tööturule. Tegemist on abivajajate enda algatusega, et iseenda ja oma praeguste ning tulevaste saatusekaaslaste elu jätkusuutlikul viisil paremaks muuta.

EPMÜ peamisteks ühiskondlikeks tegevusteks on nägemispuudega inimeste massöörikutse väljaõpe ja täiendõpe ning kaasnevad teenused (massööridena tegutsema asujate ettevõtlusalane nõustamine ja koolitus, mentorlus ja kogemusnõustamine, administreerimisteenus, massaažiruumide rent). Lisaks tegeleb ühing potentsiaalsete klientide ja laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmisega nägemispuuetega inimeste väärtuslikkusest tööjõuna. Ühing ei osale aktiivselt nägemispuudega inimeste „värbamises“, vaid teenindab inimesi, kellel on huvi selle elukutse omandamise vastu.

Oma eesmärgi elluviimiseks teenib EPMÜ ettevõtlustulu ruumide rendi ja massaažiteenuse vahendamisest.

Vaata ka: EPMÜ tutvustusvideo

 

• Avitus

MTÜ Avitus on sotsiaalne ettevõte, mille ühiskondlik eesmärk on Eesti inimeste vaimse tervise ja isiksusliku arengu toetamine. Avituse üheks põhisuunaks on töö meeleoluhäirete ja stressisspektri häirete valdkonnas – nad püüavad ennetada ja leevendada depressiooni, bipolaarset häiret, läbipõlemist ja pikaajalist stressi. Selleks on neil välja töötatud erinevad rühmatöö- ja koolitusprogrammid. Lisaks toetab Avitus vaimse tervise foorumi ja individuaalse nõustamisega. Teiseks oluliseks suunaks on töö vanemahariduse maastikul, sest terved ja õnnelikud inimesed sünnivad ja kasvavad tervetes, õnnelikes ja arenevates peredes. Korraldatakse arendavaid ja harivaid loenguid, koolitus-programme ja üritusi.

Ettevõtlustulu teenitakse koolituste, nõustamiste ja ruumide rendiga. Avitus pakub asutustele harivaid meeskonnakoolitusi ning kogemusnõustajatele, spetsialistidele ja huvilistele grupijuhtimise koolitusi.

 

• Hiirekese Mängutuba

MTÜ Hiirekese Mängutuba eesmärgiks on Keila linna mängutoa tegevuste kaudu piirkonna beebide ja väikelaste vanemate koolitus-, kooskäimis- ja suhtlemisvajaduste rahuldamine. Selleks võimaldatakse lastele eakohast tegevust neile sobivas keskkonnas ja vanematele võimalust koduväliselt suhelda, pereteemalisi kogemusi vahetada ja vanemahariduse programmides osaleda.

Hiirekese Mängutuba pakub põhiliselt tegevusi väikelastega kodus olevatele lapsevanematele nende isoleerituse vähendamiseks. Kahel päeval nädalas võimaldatakse tasuta mängimist, osaleda saab beebide ja väikelaste huviringides, samuti pereelu ja laste tervist ning arengut puudutavatel koolitustel. Huviringides pakutakse ajaveetmisvõimalust vanematele ja lastele sel ajal, kui lapsed veel lasteaias või lastehoius ei käi.

Sotsiaalse ettevõtte Hiirekese Mängutuba ärimudel seisneb selles, et oma ruume renditakse välja teistele teenuse pakkujatele (laste ja täiskasvanute huviringid, laste sünnipäevad). Sotsiaalsest ettevõtlusest saadav tulu katab 67% ühingu põhikuludest. Lisaks delegeerib Keila linn ühingule avalikke teenuseid.

 

• Sõbralt Sõbrale

EEKBL Valduste OÜ ühiskondlik eesmärk on pakkuda inimestele soodsamat ostukeskkonda laias tarbekaupade sortimendis, levitada säästlikku eluviisi ideed, luua abivajatele töökohti ja toetada neid materiaalsekt koostöös sotsiaaltöötajatega.

Selleks peavad nad üle Eesti kaheksas linnas Sõbralt Sõbrale kaubamärgi all 12 ringluspoodi. Kauplustesse saavad kõik annetada oma kodus üleliigseks muutunud, kuid korralikke esemeid – riideid, jalanõusid, mööblit, kodutehnikat, mänguasju, raamatuid, kodukaupu ja tööriistu.

Kaupade müügist teenitud tulu eest teevad nad abivajavatele peredele annetusi. 2012. aastal toetasid üle 100 pere ning 2013. aastal üle 150 pere. Eraldi keskenduvad nad lastele: 2012. aastal said enam kui 700 last jõulupaki ning 2013. aasta suvel osales “Hoolime koos!” lastelaagris 70 last, kel muudele laagritele ligipääs puudus.

9. Ärimudelid ja äriplaanid

Sotsiaalsed ettevõtted saavad üldiselt kasutada äriettevõtetele mõeldud materjale ja abivahendeid. Kohati tekitab aga väljakutseid ärilise ja ühiskondliku poole tasakaalustamine. Oleme loonud selleks mõned juhendmaterjalid.

10. Kust saab abi ja nõu?

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik – meie poole pöörduge eelkõige huvikaitse ja sotsiaalsete ettevõtete koostöö teemadel ning üldiste küsimustega sotsiaalse ettevõtluse kohta.

Heateo Sihtasutus – tugi suure ühiskondlikku potentsiaaliga organisatsioonidega (inkubatsiooniprogramm), sotsiaalse innovatsiooni arendamise võrgustik.

 

11. Jäi veel küsimusi, millele ei saanud vastust?

Võta ühendust Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga (info [at] sev.ee) ja vaata ka korduma kippuvaid küsimusi. 

Näiteks on meilt küsitud:
• Kui te taotlete projektirahastust, kuidas te siis üldse ettevõte olete?
• Miks peaksid erivajadustega inimesed toote/teenuse eest maksma, nad on ju rõhutud?
• Kas mind pannakse vangi, kui hakkan MTÜ alt lihtsalt asju müüma?

Materjali valmimist toetas EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.